Britid poevad Eesti eurokraatidele külje alla

Õigupoolest pidid britid olema ise järgmisel aastal kuus kuud eesistujad, kuid nüüd, mil britid on oma sõna öelnud ning riik Euroopa Liidust lahkub, on otsustatud, et eesistujat Suurbritanniast ei saa. See tähendab, et Malta alustab eesistumisega järgmise aasta alguses ning Eesti aasta keskel.

Kuigi ekspertide hinnangul on teiste liikmesriikide abi palumine eesistumise korraldamisel ning ajal tavaline, ollakse nüüd mures, et brittidel võib olla asjaga seoses hoopis kavalam plaan: oma tegevusega Euroopa Liidu poliitikat endale sobivas suunas mõjutada.

See tähendab omakorda, et Suurbritannial oleks ligipääs olulisele infole, mis puudutab Brexitit ning sellega seotud kaubandus- ja finantsleppeid, ning seda kõike ilma vastavatel Euroopa Liidu kohtumistel osalemata.

Üks Eesti ametnik ütles väljaandele Politico, et britid tegutsevad oma isiklikest suhetest lähtuvalt ning tahavad juurutada nii-öelda pehmet diplomaatiat. “Nad on öelnud, et tahaksid väga aidata ning kõik on olnud väga sõbralik,” lisas ta. Ametnik märkis samuti, et tema hinnangul tunnevad end britid väga süüdi, et Eesti ja Malta peavad nüüd “nende segadust koristama”.

Politicole intervjuu andnud Eesti ametnik ütles, et britid on palunud Eestil teada anda valdkonnad, kus oleks abi vaja. “See on iseenesest kaval, kuna siis saab liikmesriik ise öelda, et nad vajasid abi, mitte vastupidi,” arutles ta.

Üks Euroopa Liidu diplomaat kommenteeris asja aga nii: “See ei anna brittidele küll nii palju poliitilist infot, kui just võimalusi mõjutada otsustamisprotsesse.” Diplomaat lisas, et brittide pakkumisele tuleb kindlasti vastu seista, kuna Suurbritanniale Euroopa Liidus eristaatuse andmine ajal, mil too valmistub liidust lahkuma, võib lõppeda katastroofiga.

Praeguseks on Malta juba ka teada andnud, et nemad Briti ametnike abi ei vaja. Politicole ütles Eesti Brüsseli esinduse pressiesindaja Marika Post aga, et läbirääkimised Briti ametnike palkamiseks alles käivad.