Naftaralli ei ole jätkusuutlik

29. september 2016, 14:00
Saudi Araabia naftaminister Khaled al-Faleh Alþeerias toimunud kohtumisel.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160929/BORS/160929643/AR/0/AR-160929643.jpg
Ainult tellijale

Naftaturgu tabas kolmapäeval üllatus, kui Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmed jõudsid esimest korda pärast 2008. aastat kokkuleppele vähendada tootmismahtu. See tõstis nafta hinda 6%.

OPECi liikmed jõudsid Alþeerias kokkuleppele vähendada tootmist 32,5–33 miljoni barrelini päevas. „Me otsustasime vähendada päevast tootmist 740 000 barreli võrra,“ ütles Reutersile OPECi liikmesriigi Iraani naftaminister Bijan Zangeneh. Allikate teatel jõustub kokkulepe novembris, mil OPECi liikmed kogunevad Austria pealinnas Viinis ning läbirääkimised käivad ka OPECisse mitte kuuluvate riikidega, et need oma tootmist ei suurendaks.

Ei ole pikaajaline tõus

Nafta hind rallis eile 6 protsenti, Brenti toornafta tõusis Bloombergi andmetel üle 49 dollari taseme, WTI nafta 48 dollari lähedale. Vaatamata suurele rallile on analüütikud skeptilised, et tegemist on jätkusuutliku tõusuga. „Ma arvan, et see oli suur üllatus kõigile,“ ütles CBC Newsile FirstEnergy Capitali asepresident Martin King. „Keegi turul ei oodanud, et Alþeerias jõutakse mingile kokkuleppele. Tõenäoliselt jääb nafta hind 40–50 dollari vahemikku, kus see oleks jäänud püsima ka ilma kokkuleppeta,“ sõnas ta.

Pessimismi nafta hinna edasise tõusu suhtes on avaldanud ka investeerimispank Goldman Sachs. Goldman Sachs langetas enne Alþeeria kohtumist WTI nafta hinna selle aasta neljanda kvartali prognoosi 50 dollarilt 43-le. Pärast kokkuleppe sõlmimist jäi Goldman senise prognoosi juurde. „OPECi kokkulepe avaldab lühiajalist mõju hinnale, sest pikaajaliselt vaadatuna on turul jätkuvalt suur ülejääk,“ kirjutasid Goldmani analüütikud. Järgmiseks aastaks prognoosib investeerimispank, et WTI toornafta hind kaupleb 53 dollari ümber.

Prantsuse panga Societe Generale analüütik Michael Wittner ei usu samuti, et kolmapäeval sõlmitud kokkuleppel on nafta hinnale pikas perspektiivis olulist mõju. Wittner jättis enda prognoosi samaks – neljandas kvartalis on Brenti toornafta 50 dollarit ning järgmise aasta neljandas kvartalis 60 dollarit. Tema hinnangul peaks WTI hind olema keskmiselt 1,5 dollarit vähem Brenti hinnast.

„Saudi Araabia ja OPEC on võtnud taas kord endale aktiivsema rolli. See tähendab, et tulevikus võib veel oodata tootmismahu korrigeerimist. Samuti näitab see seda, et Iraani, Nigeeria ja Liibüa tekitatud ebakindlusega on võimalik toime tulla,“ lisas Wittner.

Saudi Araabia strateegia sai tagasilöögi?

Investeerimisfirma Again Capital LLC partneri John Kilduffi sõnul näitab eilne kokkulepe, et maailma suurimat naftaeksportijat ja OPECi juhtriiki Saudi Araabiat karistab tema enda valitud strateegia.

„Saudi Araabia ajas ennast nurka, kogu nende plaan on saanud tagasilöögi,“ ütles Kilduff CNBC-le.

Madala nafta hinna tõttu on Saudi Araabia valuutareservid vähenenud 20%, 587 miljardile dollarile, selgus Rahvusvahelise Valuutafondi andmetest. Esmaspäeval teatas Saudi Araabia, et langetab ministrite palka 20 protsendi võrra ning palgakärbe ootab ka kõiki teisi avaliku sektori töötajaid, kes moodustavad kaks kolmandikku kogu kuningriigi tööjõust.

Aprillis kohtusid OPECi liikmed ja Venemaa Kataris, et külmutada tootmine jaanuari tasemel. Saudi Araabia taganes tookord sellest plaanist, kuna Iraan ei olnud kokkuleppega nõus. Enne Alþeeria kohtumist tegi Saudi Araabia Iraanile ettepaneku, et kuningriik vähendab oma toodangut, kui Iraan külmutab toodangu 3,6 miljonil barrelil päevas. Iraani toodang on kasvanud pärast osa sanktsioonide lõpetamist ning seetõttu loodab Teheran sel aastal toota 4 miljonit barrelit päevas.

Ka Nigeeria ja Liibüa tahavad tootmismahtu tõsta, sest mõlema riigi siseriiklikud konfliktid on vaibumas. Teisipäeval ütles Liibüa riikliku naftafirma National Oil Corporationi juht, et pärast naftasadamate taasavamist, on päevane toodang kahekordistunud, 485 000 barrelile.

Kilduffi sõnul plaanib ka Venemaa toodangut suurendada ning kui arvestada juurde ka Nigeeria ning Liibüa toodangu suurendamise soov, tähendab see, et naftaturul jätkub liigpakkumine.

100 ettevõtet pankrotis

Madala nafta hinna tõttu on Põhja-Ameerikas läinud viimase kahe aastaga pankrotti 100 nafta- ja gaasifirmat ning umbes 100 võib veel minna. 

„Ma arvan, et järgmise 12–18 kuuga näeme sama paljude ettevõtete pankrotti minemist,“ ütles CNBC-le J.W. Rhea & Associatesi konsultant Bill Rhea.

Denveris asuva õigusbüroo Haynes and Boone partner Patrick Hughes ütles, et pankrotid on tulekul, kuna praegu pole haardeulatuses sellist nafta hinda, mis raskustes olevaid ettevõtteid aitaks. „On probleeme, mida saab lahendada ainult pankrotiga,“ sõnas Hughes.

Paljud Põhja-Ameerika naftafirmad seisavad silmitsi rahapuudusega, sest pangad ei ole enam nõus uusi laene andma. Ettevõtete naftavarud on laenu tagatiseks ja kuna nafta hind on langenud, saadakse vähem laenu.

Naftafirmade aktsiad tõusid

Kolmapäeval sõlmitud kokkuleppele reageerisid naftafirmade aktsiad kogu maailmas äkilise tõusuga. Austraalia börsil tõusis Oil Search 7% ning Woodside Petroleum 7,3%. Jaapani börsil tõusis Inpexi aktsia 5,7%, Japan Petroleum 9%. Euroopas tõusis Statoil 6%, Total 5%, BP 4,5%, Royal Dutch Shell 5%.

„Aktsiaindeksid ja naftafirmade aktsiad liiguvad tänu OPECi uudisele, mis mõjus üllatusena,“ ütles MarketWatchile CMC Marketsi analüütik Alex Wijaya.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2016, 13:08
Otsi:

Ava täpsem otsing