Enn Veskimägi: Standardi kasvul on piir ees

03. oktoober 2016, 10:15
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161003/NEWS/160939959/AR/0/AR-160939959.jpg

Viimastel aastatel rikaste edetabelist välja jäänud Enn Veskimägi leidis oma tee sinna tagasi, kuid näeb, et Standardil pole võimalik enam rohkem kasvada.

Rikaste TOPi on tagasi jõudnud mööblitootja Standard suuromanik Enn Veskimägi, kes saavutas 8,6 miljoni euroga edetabelis 348. koha. Standardi väärtuseks hindab Äripäev 11,6 miljonit eurot. Veskimägi hinnangul võiks see arv olla tegelikkuses suurem, sest viimased aastad on läinud ettevõttel hästi. Siiski ütleb ta, et see on ajutine. "Need TOPid on nii, et ükskord sa võid olla edukas ja teine aasta võib-olla ei ole edukas. Äri ongi riskiga tegemine, sinna pole midagi parata," lisab ta. 

„Sel aastal me võib-olla veel kasvame, aga ma ei usu, et me järgmisel aastal suudame samamoodi kasvada. See jääb tööjõuressursi taha,“ ütles Veskimägi. „Võiks panna ju kolm vahetust tööle, aga inimesi ei ole,“ nentis ta.

Veskimägi sõnul tuli viimaste aastate suur kasv hotellisektorisse pääsemisega, mille nimel nägi kogu Standardi kollektiiv vaeva kümme aastat. Ta tõdeb, et sellegipoolest oli neil sel suvel väga raske aeg, sest oli vaja investeerida seadmetesse ja anda töötajatele kollektiivpuhkust. Samal ajal olid aga Saksamaal kolm hotelli töös. „Laenasime renditööjõudu. Oli keeruline suvi, aga hakkama saime.“

Kasvuks pole piisavalt insenere

Kõige suurem kasvu pidur ongi Veskimägi arvates spetsialistide puudus ja selle põhjus algab haridussüsteemist. Standard küll koolitab töötajaid välja, kuid ülikoolidest ei tule piisavalt insenere. Veskimägi toob välja, et inseneride puudus on mitmes sektoris, kuid neid tuleb igal aastal peale vaid käputäis ja juba mööblifirmasid on registri järgi 620.

Veskimägi hinnangul on probleem matemaatikas. Alates 1995. aastast ei olnud matemaatika riigieksami tegemine kohustuslik. 2010. aastast on see küll jälle tagasi, kuid õpilased saavad valida kitsa- ja laiapõhjalise matemaatika vahel. Kuna aga inseneriõppeks vajaliku laiapõhjalise matemaatikaeksami valib umbes 40 protsenti lõpetajatest, jõuavadki inseneriks õppima vähesed.

Tööstuse ja tehnoloogia toetamise asemel ehitatakse muuseume

Veskimägi sõnul pole ka poliitikute seas piisavalt insenere ega majandusinimesi. „Meil on kõik sellised pehmete koolide poisid ju valitsuses ja riigikogus. Neile lihtsalt ei jõua need probleemid tõenäoliselt kohale,“ ütles ta. Tema sõnul on raske rääkida inimestega, kui nad ei ole selles valdkonnas pädevad. „Nad võivad olla pädevad muus valdkonnas, aga tööstuse pool nõuab ikkagi majanduslikku ja inseneri mõtlemist.“

Veskimägi toob näiteks Euroopa struktuurifondide raha ja selle, kuidas Läti ja Leedu on panustanud seadmetesse ja tehnoloogiasse. „Me oleme ehitanud muuseume ja mida iganes. Ma võin küll öelda, et Standard on sisuliselt oma investeeringud teinud kõik oma vahenditest ja laenudest,“ lisas ta.

Tänavu poolsada uut nime

Tänavuses Rikaste TOPist leiab poolsada uut tulijat. Uutest tegijatest kõrgeimale kohale ehk 117. jõudis Vladimir Toropov (64), kelle vara suuruseks hindas Äripäev 24,4 milonit eurot. Toropov otsustas hiljuti koos BLRT Grupi aktsionäride Valeri Kovalenko ja Mihhail Gnidiniga koondada osalused valdusettevõttesse BLT Holding, millest kuulub 40% Kovalenkole, 40% Gnidinile ja 20% Toropovile. Valdusfirmale kuulub 40,1% BLRT Grupi aktsiatest.

Edetabeli uustulnukatest seitse olid naised. Neis kõrgeimale, 138. kohale, jõudis Marju Kern (39), kelle vara suuruseks hindas Äripäev 20,7 miljonit eurot. Talle kuuluval valdusfirmal Com Holding on telekomifirmas Starman 26% suurune osalus. Ettevõttele varasem omanik oli Starmani üks rajajatest Peeter Kern, kes 2014. aasta kevadel läks manalateele.

Vaata värsket Rikaste TOPi siit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. October 2016, 10:11
Otsi:

Ava täpsem otsing