Läti laiendab maksuimet ka idufirmadele

Eelnõu ütleb, et kui firma liigitub start-up’iks, siis maksavad selle töötajad iga kuu fikseeritud maksu 252 eurot. Lisaks maksab riik idufirmade töötajate eest sotsiaalmaksu, töötajad ei pea maksma tulumaksu ning firma ise on vabastatud kasumi pealt makstavast maksust. Tõsi, kui palk ületab 4050 eurot, tuleb tasuda ka solidaarsusmaks.

Üks ettevõte saab kasutada nimetatud reegleid kuni viis aastat. Eesmärgiks on seatud, et riigis registreeritakse 20 idufirmat ning töö leiab 120 kõrgepalgalist aastas.

„See on meie arust fantastiline käik, mis võimaldab Läti idufirmadel ülemaailmses konkurentsis ellu jääda. Idude põhiline kuluallikas on palk, seepärast efektiivistab valitsuse käik meie investeeringuid. See on tõsine eelis, mis motiveerib siia tulema ja rohkem investeerima,“ tunnistas Soome investeerimisfirma Superhero Capital partner Juha Ruohonen.

Delovõje Vedomostiga vestelnud Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et sellised soodustused tuleks ka Eesti ettevõtjatele kasuks. „Kuna uutel ettevõtetel sageli kasumit veel ei ole, ei ole neile ka toeks jaotamata kasumi tulumaksuvabastus, mis on Eestis,“ rääkis Mertsina. „Samal ajal võivad aga tööjõukulud olla suured või isegi suurima osatähtsusega kulude struktuuris. Seetõttu oleks ajutine maksusoodustus tööjõukuludelt neile suureks abiks.“

Samas on maksusoodustused Mertsina sõnul ainult üks osa, mida iduettevõtted oma arenguks vajavad. „EASil on uue ettevõtte starditoetus ning Start-up Estonia ehk teenuste kogum, mis peab aitama iduettevõtetel jõuda ideest kasvuni. Meil on veel Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020, mis on seadnud eesmärgiks kasvatada Eesti lähiregiooni start-up-keskuseks,“ loetles Mertsina.

Nii nagu teistes Balti riikides, on ka Eestis probleemiks üha suurenev tööjõupuudus ning piiratud finantsid. „Me saame luua väikeseid iduettevõtteid, kuid nende laienemine või uute loomine nõuab täiendavat tööjõudu ja samuti kapitali. Positiivses võtmes toob see kaasa suurema integratsiooni teiste riikidega, kuid ohuks võib olla ka lihtsalt iduettevõtte arengu pidurdumine,“ selgitas ta ja lisas, et iduettevõtete toetamiseks on vaja mitmekülgsemat lähenemist.

Lätis kehtib eelmisest aastast mikroettevõtete maksusoodustus, mille järgi on neile kehtestatud esimesel kolmel aastal vaid 9% suurune maksemäär.

Mikroettevõtted, mille käive on 7000–100 000 eurot, maksavad Lätis esimesel kolmel aastal vaid 9% käibemaksu ning neljandal tegevusaastal kasvab maksumäär 12%. Kõnealused ettevõtted ei pea lisaks maksma tulu-, sotsiaal- ega töötuskindlustusmaksu. Samas nimetas Läti valitsus 37 valdkonda, kus on keelatud kasutada mikroettevõtetele mõeldud eeliseid – sellised alad on metsatööstus, mäetööstus, tubakatoodete, keemiatoodete, farmaatsiatoodete, kummi ja plastmassitoodete ning metallide tootmine, ehitus ja arhitektuur, hulgikaubandus, taksoteenus, õhutransport, telekommunikatsioon, programmeerimine, info- ja finantsteenused, raamatupidamine ja juriidilised teenused, kindlustus, kinnisvara ost-müük, teaduslikud uuringud, reklaami ja turundusteenused, värbamisagentuurid, riigiasutused ja -kaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid, sotsiaalsed tugiteenused, ühiskondlike, poliitilise ja teise organisatsioonide tegevus jne.

Võrdluseks: Eestis kehtib 20%-line käibemaksukohustus ettevõtetele, mille käive ületab 16 000 eurot ning lisaks tuleb tasuda tulu-, sotsiaal- ja töötukindlustusmaksu.

Start-up-ettevõtete toetamine on ülioluline, et oleks alustavate ettevõtete toel võimalikult rohkem juurdekasvu. Sotsiaalmaksu lagi kindlatele kriteeriumitele vastavatele iduettevõtetele on üks näide sellest, mida võiks Eestis pilootprojekti raames testida. Meetmed võiksid olla fokuseeritud ennekõike alustavatele iduettevõtetele. Laiapõhjaline sotsiaalmaksu langetamine ei ole reaalne, arvestades kasvavaid tervishoiu- ja sotsiaalkulusid.  

Lisaks meetmete loetelule on oluline see, kui efektiivselt need praktiliselt töötavad ning mis on sellega seotud kulud. Lisaks tööjõumaksude alandamisele on riigid rakendanud muid meetmeid (nõustamine, koolitus, inkubaatorid, starditoetused, ligipääs riskikapitalile ning stardilaenule jne), et esimese ”lennuki” prototüübi arendus ja õhkutõus oleks võimalikult sujuv. Alustavatele ettevõtetele on toetuseks ülikoolide taristu kasutamise võimalus. Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks on vajalik koostöös ettevõtjatega pidevalt otsida optimaalsemaid viise, kuidas ettevõtluse arengut ja rahvusvahelistumist oleks optimaalne toetada. Läti on teinud kahtlemata huvitava sammu. Eks näeb, kuidas see praktikas ennast õigustab.