Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksuhalduri käed ulatuvad maksuparadiisini

03. oktoober 2016, 11:30
Advokaadibüroo Cobalt maksuadvokaat Tõnu Kolts.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161003/NEWS/161009975/AR/0/AR-161009975.jpg

Viimase pooleteise aasta jooksul on Euroopa Liit sõlminud viis väga olulist lepingut, mis alates järgmisest aastast aitavad kohalikel maksuhalduritel saada teavet oma riigi residentide võimalike varjatud tulude kohta mõnes Šveitsi, Liechtensteini, San Marino, Andorra või Monaco pangas.

"Sõlmitud maksude läbipaistvuse kokkulepete peamine eesmärk on vahetada Euroopa Liidu liikmesriikide ja nimetatud viie riigi vahel pangainfot, mis aitab kohalikel maksuhalduritel saada informatsiooni oma riigi residentide võimalike pangakontode ja nendel asuvate vahendite kohta mõnes mainitud riigis," selgitas Advokaadibüroo Cobalt maksuadvokaat Tõnu Kolts.

Kolts selgitas, et kuna ajalooliselt on just need riigid tuntud kui pangasaladuse kiivad kaitsjad, eriti Šveits, siis sõlmiti nende riikidega lepped, mis järgivad OECD ja G20 kinnitatud standardeid. "Saadud informatsioon aitab kohalikel maksuhalduritel takistada maksudest kõrvalehoidmist deklareerimata sissetulekutelt," märkis Kolts.

Aitab tuvastada offshore-firmade omanikke

Lisaks aitavad kokkulepped maksuhalduritel tuvastada ka offshore-firmade omanikke. "Kui offshore-firmale on avatud konto mõnes nimetatud riigi pangas ning isik on selle kontoga kuidagi seotud, näiteks on väljastatud pangakaart tema nimele või tegemist on lõppkasusaajaga," selgitas Kolts.

Eesti tulumaksuseaduse kohaselt omistatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu juriidilist isikut kontrollivatele osanikele ja maksustatakse Eestis. "Eelkõige tähendab see seda, et kui Eesti füüsilisest isikust residendile kuulub mõnes madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing, mis teenib tulu, siis loetakse see tulu Eesti füüsilisest isikust residendi tuluks ja sellelt tulult on isik kohustatud arvestama ja tasuma tulumaksu Eestis," selgitas Kolts.

Kui isik ei deklareeri madala maksumääraga territooriumil asuva äriühing tulu, võib sellega kaasneda lisaks maksusumma sissenõudmisele ka väärteo- või kriminaalkaristus. "Samuti peab Eesti residendist füüsiline isik igal juhul deklareerima oma osaluse madala maksumääraga territooriumil asuvates juriidilistes isikutes ka siis, kui äriühingul tulu ei tekkinud. Selle kohustuse rikkumisel võib isikut väärteokorras karistada," lausus Kolts. 

Alates 2017. aastast hakatakse pangainfot vahetama Liechtensteini ja San Marinoga. Alates 2018. aastast juba ka Šveitsi, Andorra ja Monacoga.

"Seega, kui isik on saanud tulu enda või oma offshore-firma arvele, mida ta ei ole deklareerinud ning tasunud sellelt tulumaksu, siis võib juhtuda, et juba uusaasta tervitusena saab ta kõne Eesti maksuhaldurilt," lausus Kolts.

Maksuamet: lepingud parandavad infovahetust

Vastab maksu- ja tolliameti teabeosakonna talitusejuhataja Piia Viks-Binsol:

Kui palju mõjutavad Euroopa Liidu lepingud Eesti ettevõtjaid, kes omavad pangakontot nimetatud riikides?

Lepingud aitavad parandada maksuhaldurite vahelist infovahetust ning avastada kergemini välismaal avatud kontode kaudu maksudest kõrvalehoidmise juhtumeid.

Kui palju on maksuamet tundnud huvi Eesti ettevõtjate selliste pangakontode vastu?

Praktikast ei ole teada ühtegi juhtumit, kus oleks siinse kontrolli raames tekkinud vajadus nendest viiest riigist tulumaksualast infot küsida.

Kas on ülevaade, kui paljudel Eesti ettevõtetel/isikutel võib olla nendes maades pangakonto?

Seni vahetasime nimetatud riikidega hoiuseintresside infot füüsiliste isikute kohta. Tuginedes sellele infole on meil teada, kui paljudel Eesti isikutel on konto välisriigis. Eesti ettevõtete kohta nende välisriikides asuvaid kontosid puudutavat infot automaatselt varem vahetatud ei ole. Seetõttu ei oska praegu prognoosida, kui paljude Eesti ettevõtete kohta me väliskontode andmeid saama hakkame.

Milliste riikidega peaks Euroopa Liit veel sellise lepingu sõlmima?

Eesti jaoks olulisemate riikidega finantsinfo vahetamise võimalus on kaetud OECD ja ELi õigusaktidega. OECD infovahetuse kokkuleppega on liitunud juba üle 100 riigi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. October 2016, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing