Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rikaste TOP: edetabeli kõige suuremad kaotajad

    Hillar Tederi vara väärtus kahanes aastaga ligi 100 mln euro võrra.Foto: Eiko Kink

    Kuigi Rikaste TOPi kuuluva 500 inimese vara väärtus kasvas aastaga muljetavaldavalt ehk kümnendiku, siis 136 inimese vara kahanes.

    Toome ära viis inimest, kelle vara väärtus kahanes eelmise aasta edetabeliga võrreldes kõige rohkem. Kogu värske Rikaste TOP on kätte saadav siit. Seal saab koostada oma edetabeleid vanuse, rikkuse jms järgi.
    1. Hillar Teder: -99 mln eur
    Vara väärtus 60,2 mln eurot
    Viimasel aastal on Hillar Teder olnud meedias sage külaline. Lisaks võitlusele oma investeeringu eest Ukrainas on ta Tallinna Sadama endise nõukogu liikmena pidanud jagama kommentaare riigifirmas toimunu kohta, andma selgitusi enda osaluse kohta Edgar Savisaare korruptsiooniskandaalis. Lisaks skandaalidele on käima läinud Admiraliteedi keskuse arendus. Kolme aastaga peaks Tallinna sadama lähedusse olema kerkinud enam kui 70 000 ruutmeetrit kaubandus- ja äripinda. Investeeringu suurusjärk on üle 160 miljoni euro. Seda projekti veab firma Porto Franco, mille investorite hulgas on Heldur Meerits ning Kodumaja tehase juht ja aktsionär Lembit Lump. Veel sel aastal peaks investorite ring laienema. Teder ise on Eesti Ekspressile öelnud, et tema kanda on pool kaubanduskeskuse rahastamisest.
    Tederi võimekus seda suurprojekti rahastada sõltub tõenäoliselt ära vaidlusest Ukrainas, kus ta võitleb enda kunagiste investeeringute eest. Sel aastal sai Teder olulise kohtuvõidu, kuid rõõmustamiseks on tal veel liiga vara, sest vastasleer on väga mõjukas. Kevadel kirjutas Äripäev, et Tederi võitluses oma kunagiste äripartneritega nähakse viimase toetajana Ukraina presidendi lähikondlasi. Märtsi alguses jõudis vaidlus Ukraina peaprokuratuuri. Konflikti juured on 2010. aastas, kui Tederi ettevõte Arricano Real Estate vajas Ukrainas partnerit Sky Malli ehituse jätkamiseks ja projektiga liitus Ukraina ettevõtja Andrei Adamovski, kes nõustus osalema, kui saab endale 50%+1 aktsia. Nii jäi Arricanole 50%-1 aktsia. Tegelikult ei olnud Tederil plaanis kontrollpakki müüa, vaid ta tahtis ajutist investeeringut. Arricano allkirjastas Adamovski ettevõtte Stockman Interhold S. A.-ga (Stockman) lepingu, mis andis Arricanole aktsiate tagasiostuõiguse. Arricano jäi aga pika ninaga, sest Stockman keeldus aktsiaid müümast, pöördudes kohtusse. Adamovski vahetas välja ka Sky Malli juhtkonna ning Tederile kuuluva Arricano Grupi inimesi Sky Malli kontorisse ei lubatud.
    Teder oli kaubandus-meelelahutuskeskuse omanik ainult formaalselt, ta ei saanud mõjutada ettevõtte tegevust ega saanud ka osa kasumist.
    Nii Ukraina meedia kui ka Äripäeva venekeelne sõsarleht Delovõje Vedomosti kirjutavad, et Tederilt Sky Malli agressiivse ülevõtmise taga paistavad Ukraina presidendi valimisliitu Pjotr Porošenko Blokk kuuluvate parlamendi õiguskomisjoni liikme Aleksandr Granovski ja Ukraina presidendi parema käe ning sõbra Igor Kononenko kõrvad. Tähelepanuväärne on, et Granovski on 2014. aasta sügisest Sky Malli kontrolliva Adamovski partner.
    Seega on seosed loodud Ukraina poliitika tipuni: võrdusmärgid tõmmatakse Adamovskist Granovskini ja Granovskist presidendile lähedase Kononenkoni. Väidetavalt aitab just Granovski nii Kononenkol kui ka Adamovskil äriasju ajada. Hiljuti kerkis esile veel üks nägu. Veebruaris Porošenko Blokist demonstratiivselt lahkunud 28aastane Jegor Firsov, kes põhjendas lahkumist soovimatusega varjata Porošenko Blokki kuuluva Kononenko korruptiivseid tegusid.
    Just Firsov käis kevadel peaprokuratuuris Granovski vastu tunnistamas ning teatas, et tänu tema avaldusele algatas prokuratuur kriminaalmenetluse. Avalduses on ta enda sõnul välja toonud Sky Malli ülevõtmise faktid ja kogunud üle 800 lehekülje dokumente.
    Sky Malli vaidlust hoiavadki Tederi arvates kuumana korruptsiooniga võitlevad Ukraina poliitikud. Kononenko on Tederi vana tuttav, keda Eesti ärimees Sky Malli konflikti eest vastutavaks ei pea. Niisamuti ei ole kurja juur Porošenko, usub Teder. „Kui Porošenko president ei olnud, oleme üle laua istunud, juttu ajanud ja püüdnud koos äri teha,“ märkis Teder. Küsimusele, kas Porošenko saaks vaidluse Tederile kasulikult lõppemiseks mõjutada Kononenko kaudu Granovskit ja Adamovskit, tõdes Teder, et presidendil jagub mõjuvõimu. „Kui öeldaks, et aitab nüüd Euroopa investorite kottimisest," ütles Teder ja lisas, et käitumisest Euroopa investoritega sõltub, kas Ukrainasse investeeritakse.
    Korrumpeerunud Ukraina kohtute asemel valis Teder lahinguväljaks Suurbritannia kohtusüsteemi, kust sai kevadel ka positiivse lahendi. „Me ei tundnud seda külge slaavi kultuurist, kus saad osta igasuguse kohtuotsuse ja mistahes tunnistuse. Võtad tänavalt inimese ja ütled, et tule mulle tunnistajaks ja tunnista seda, seda ja seda – siin on sulle 5000 või 10 000 dollarit. Sellist asja sa nagu ei oota, kui sul on lepingud olemas,“ kirjeldas kevadel kümme aastat Ukrainas tegutsenud ja seal praegugi kümmekonnale projektile pühendunud Teder Ukraina ärikultuuri.
    Mais saavutas Teder rahvusvahelises kohtus õiguse saada oma pahatahtlikult äripartnerilt tagasi talle kuuluv osalus Kiievi kaubanduskeskuses. Londoni Rahvusvaheline Arbitraažikohus otsustas, et firma Stockman Interhold peab andma ettevõttele Arricano Real Estate tagasi kõik oma ühisettevõtte aktsiad, kaasa arvatud osaluse Kiievis asuvas Sky Malli kaubanduskeskuses..
    Arricano haldab ja omab nelja kaubanduskeskust, mille rendipindala kokku on 160 000 ruutmeetrit. Enne Sky Malli kaotamist oli Teder sellesse investeerinud umbes 100 miljonit dollarit. Sky Mall on üks Kiievi suuremaid kaubanduskeskusi, kus on kaubanduspinda 88 000 ruutmeetrit ning rendipinda 68 000 ruutmeetrit.
    Londoni arbitraažikohtu otsus ei pannud aga Tederit rõõmust hõiskama. “Arvan, et pall on rohkem valitsuste, mitte vastaspoole käes. See ei ole nende teha ja tahta, küsimus on rohkem Ukraina riigis,” kommenteeris otsust Teder.
    Tederile kuuluva Arricano nõukogu liige Raul Parusk nentis samuti, et rõõmustamiseks on veel vara. “Kui Sky Malli kaubanduskeskuse tagasi saame, siis arvatavasti tähistame. Praegu ei ole veel väga suurt põhjust tähistada, kuigi see oli meie jaoks väga suur ja tähtis otsus,” ütles Parusk pärast kohtuotsuse langetamist.
    “Oleme sellega mitu aastat tegelenud ja on väga hea meel, et jõudsime just selle otsuseni. Iseenesest see otsus ei anna meile tagasi Sky Malli, küll aga võimaldab meil saada kontrolli Küprose ettevõtte aktsiate üle, kellele tehti otsest kahju, kui viidi välja aktivad, ilma et oleks midagi vastu saadud,” rääkis Parusk, lisades, et kui nad saavad kontrolli aktsiate üle, siis on juba võimalik edasi minna Sky Malli kaubanduskeskuse tagasisaamisega.
    Kohtuvaidlus on Londonis käinud aastast 2010. Arricano ja Stockmani vahel oli sõlmitud ostuoptsioonileping Sky Malli Küprosel asuva emafirma Assofiti aktsiatele. Stockman keeldus lepingut täitmast, nii et ette tuli võtta kohtutee. Kaks aastat tagasi sai Arricano kohtust õiguse optsiooni kasutada.
    “Aga saime teada, et sisuliselt kõik aktivad - kaubanduskeskus ise, tütarfirma aktsiad ja nii edasi on tegelikult välja viidud. Vaidlesime 2014. aastast tänaseni, kas meil on õigus kahjunõudele. Tõestasime, et teine pool on viinud aktivad ettevõttest välja ja meil on õigus omandada Assofiti aktsiad 0-dollariga,” rääkis Parusk.
    Märtsis Äripäevale pika avameelse intervjuu andnud Teder rääkis, kuidas Ukrainas asju aetakse. “Mille kõigega suudetakse üllatada… Kuidas asju fabritseeritakse, see on lihtsalt uskumatu. Varastatakse vara, registreeritakse Odessa panga nimele ja siis võid saada panga juhatuse esimehelt või liikmelt e-meili, kus ta ütleb, et see nüüd meie käes – hea meelega müüksime maha, hind on selline,” oli üks näide. „Me ei tundnud seda külge slaavi kultuurist, kus saad osta igasuguse kohtuotsuse ja mistahes tunnistuse.”
    Ukrainas kümme aastat äri ajanud Teder usub, et millalgi saab ta Sky Malli tagasi. “Sa võid osta varastatud asja, aga võtad suure riski, et kaotad selle,” sõnas ta.
    Lisaks kuulub Tederile osalus Vene suures jaeketis, börsifirmas O´Key, mille aktsia on viimaste aastate põhjas.
    2. Oleg Ossinovski: -62 mln eur
    Vara väärtus 159 mln eur
    Raudteefirma Skinest Grupi omanik Ossinovski on Äripäeva rikaste edetabelis nii kõrgel kohal tõenäoliselt viimaseid aastaid, sest ärimehe abielu läks lõhki ning ta oli sunnitud alustama kohtuteed vara jagamiseks. Nüüd juba endine abikaasa Irina Osinovskaja selgitas Äripäevale, et kuna nad ei suutnud Olegiga mitme kuu jooksul kokkuleppele saada, on kohtutee jalge alla võtmine kõige mõistlikum samm.
    Lisaks sellele, et tema ettevõtetel pole viimane aasta läinud kõige edukamalt, saadab Ossinovskit ka endise Läti Raudtee juhiga seotud altkäemaksuskandaal.
    3. Evelyn Tihemets: -41 mln eur
    Vara väärtus 15,1 mln eur
    Aastaid Eestis tegutsenud itaallase Ernesto Preatoni lähikondne, börsifirma Pro Kapital suuromanik.
    4. Sergei Glinka: -37,1 mln eur
    Vara väärtus 49 mln eur
    Rahvusvahelise kontserni Transgroup Invest üks omanikest. Mitmekümnest ettevõttest koosneva kontserni äritegevus toimub peamiselt Venemaal.
    Firma teenis eelmisel aastal 259 000 eurose käibe (2014: 237 550) juures 15,5 mln (2014: 5 mln eur kasum) eurot kahjumit. Majandusaasta aruande kohaselt tingisid kahjumi mitme tütarfirma kehvad tulemused.
    Ettevõte maksis eelmisel aastal dividendideks 8,3 mln eurot ehk aasta varasemast kaks korda vähem.
    5. Tatjana Liksutova: -37 mln eur
    Vara väärtus 49 mln eur
    Rahvusvahelise kontserni Transgroup Invest teine omanik Tatjana Liksutova on edetabelis neljandat aastat järjest. Varemalt oli tema asemel Rikaste TOPis tema nüüdseks endine abikaasa Maksim Liksutov, kes tegi kiiret poliitkarjääri Moskvas ja kureerib Venemaa pealinna transpordikorraldust. Tema tegevust on saatnud kahtlustused korruptsioonis. Samuti on pidevalt olnud üleval kahtlused, et Eestis registreeritud valdusfirma Transgroup Invest tegelikuks peremeheks on oligarh Iskander Mahmudov. Viimati kajastati Eesti meedias Mahmudovi ja Maksim Liksutovi seoseid selle aasta alguses, kui Eestis käisid esinemas Vene korruptsiooniuurijad, kes said eelmise aasta lõpus valmis kaks raportit.
    Üks nende tähelepanu alla sattunud juhtum puudutas vedurite ja raudteetehnika tootjat Transmashholding. Selle firma üheks omanikuks oli Maksim Liksutov. Raporti autorid Eesti esinemisest kirjutas portaalis Delfi meediaärimees Hans H. Luik. Alljärgnev on lühike kokkuvõte Luige kirjutisest.
    Euroopa firmadest on Vene korruptsiooniga seotud väidetavalt prantslaste Alstom (ka Auvere elektrijaama ehitaja). Oligarhide ja Alstomi koostöö sündis, kui Moskva metroo otsustas välja vahetada 832 metroovagunit ja vedurid. Moskva linna transpordiosakonna juhataja, Loksa päritolu Maksim Liksutov mängis aga raporti kohaselt võidu kompaniile Transmashholding. Firma omanike hulka kuuluvad Hollandis registreeritud kompanii kaudu Iskander Mahmudov ja Andrei Bokarev. Liksutovist aga sai firma 12% protsendi omanik. Tema omand vormistati Korruptsioonivastase Võitluse Fondi juhi Aleksei Navalnõi andmetel Šveitsi kaudu.
    25% Transmashholdingu omanikuks sai aga prantsuse Alstom. Firma omanike hulka mahub veel ka Vene Raudtee. Niiviisi, kombineerides riigifirmat, välisfirmat ja kõrget ametnikku, jaotab Transmashholding maksumaksja raha. Aktsionär Iskander Mahmudov aga on Hispaania ja Saksa politsei huviorbiidis olnud seoses Izmailovski maffiagrupi tegevusega Euroopas.
    On arvatud, et korruptsioonijuhtumite uurimine oli põhjuseks, miks Maksim Liksutov pidi loovutama oma osaluse Transgroup Investis. Eesti Ekspress on kirjutanud, et Maksimiga tutvus Tatjana modellitööd tehes. Jõhvis elanud Tatjana läks pärast kooli lõpetamist õppima meditsiiniõeks, kuid sattus hoopis moemaailma tänu sellele, et Tallinna kesklinnas jalutades tuldi tema juurde ja tehti ettepanek hakata modelliks. Ta läks agentuuri EMA ja töötas juba nelja kuu pärast modellina Pariisis. Neli aastat käis tihe töö, mille katkestas Maksim, kes tegi talle ettepaneku jätta Pariis ja tulla Moskvasse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.