Rikaste TOP: kõige osavamad rikkuse kasvatajad

Toome ära neist viis enim vara kasvatanud Rikaste TOPi liiget. Kogu värsket edetabelit saab vaadata siit ja sorteerida oma pingeread – vanuse, soo, vara väärtuse jms kaupa.

Üldtabelis 4. koht.

Tema suurim vara on ravimimüügikett Magnum, kuid viimastel aastatel on ta agressiivselt laiendanud tegevust meediaäris. Aasta tagasi võttis ta Eesti Meedia kontserni täielikult enda kontrolli alla ning on sestpeale meediaäris agressiivselt investeerinud ja toimetanud. Eesti Meedia juhtkonnas on toimunud rida muutusi, ajaleht Postimees on otsustanud suurendada paberlehe mahtu ning suurendanud ka investeeringuid online-meedias. Tõenäoliselt maksab Linnamäe lähematel aastatel meediaärile peale, lootes saada turul domineeriva positsiooni suurima konkurendi Ekspress Grupi arvel.

Kuigi Linnamäe ütles pärast Mart Kadastiku jt meediakontserni juhtide Eesti Meedia omanikeringist välja ostmist, et kõik peaksid olema rahul, polnud see tegelikult nii. Kadastik on pärast toimunut olnud Linnamäe aadressil üpris mürgine ja kriitiline.

Meediaärisse tuli Linnamäe kolm aastat tagasi, kui aitas Eesti Meedia juhtidel rahastada ettevõtte väljaostu Norra börsifirmalt Schibsted. Esialgu kuulus Linnamäele pool ettevõttest, kuid ta oli kohe alguses seadnud tingimuse, et tal on õigus teiste aktsionäride arvel enda osalust veel 20% suurendada ja kui võimalus tekkis, siis ta ka selle ära kasutas. "Kohe, kui Margus augustis (2015. a – toim) sai konkurentsiametilt loa võtta ettevõtte üle kontroll, kadus temas soov väikeaktsionäride arvamust vähimalgi määral arvestada. Oli selge, et ühise arutamise ja tegutsemise aeg oli möödas. Ta enam ei kuulnud. Ta ei kuulanud ja ei kuulnud," on Kadastik Eesti Ekspressile antud intervjuus meenutanud.

Linnamäe äritegevus on koondatud kontserni MM Grupp, mille kaks olulisemat alamkontserni on Magnum AS ja UP Invest OÜ. Magnumi ettevõtted tegutsevad neljas riigis – Eestis, Lätis, Leedus, ja Soomes. Nende tegevus hõlmab ravimite hulgikaubandust, ravimite ja muude apteegikaupade jaekaubandust, veterinaartoodete hulgikaubandust ning hambaravitoodete hulgimüüki. UP Invest kontserni ettevõtted tegutsevad kolmes riigis – Eestis, Lätis ja Leedus. UP Investi olulisemad tegevusvaldkonnad on kinnisvarainvesteeringute haldamine, haiglatarvikute ning tervise- ja ilutoodete hulgimüük ja investeeringud tehnoloogia- ning meediaettevõtetesse.

MM Grupi olulisemad tehingud 2015. aastal:- Omandas 50%-lise osaluse jaekaubandusettevõttes Apollo Holding OÜ, mis on Apollo raamatukaupluste keti omanik.- Omandas 99,7% Läti suurimast uudisteagentuurist Leta SIA.- Päikeseenergeetikaga tegelev Transgreen OÜ alustas reaalset tegevust, andes käiku kolm päikeseparki (üks Harjumaal ja kaks Tartus).- UP Invest suurendas oma osalust Eesti Meedia kontsernis 100%-le.- Eesti Meedia kontsern ise jätkas investeeringuid nii paber- kui ka elektroonilise meedia valdkonnas.- Kontsern käivitas lemmikloomadele suunatud kaupu ja teenuseid pakkuva kontseptsiooni, avades Pet City kaubamärgi alla kaupluse Pärnus ja Tallinnas.- Lisaks tegi kontsern jätkuvalt investeeringuid start-up-ettevõtetesse.

Üldtabelis 56. koht.

Tema ja tema lähikondlased on Pro Kapitali suuromanikud, kellele kuulub kokku 44,16% Pro Kapitali aktsiatest. Neist suurimat kogust, 28,23% hoitakse Nordea Bank Finland PLC kontol, 11,06% kuulub OÜ-le Svalbork Invest ning kaks Liechtensteini ettevõtet – Katmandu Stiftung ja Eginvest Limited – omavad vastavalt 3,95% ja 0,93% aktsiatest.

Üldtabelis 5. koht.

Leedu jaekontserni Vilniaus Prekyba (Maxima jt ettevõtete) suurimat aktsionäri Nerijus Numaviciust peetakse Balti riikide jõukaimaks ettevõtjaks. Äripäeva rikaste edetabelis on ta ainult oma Eesti firmades oleva vara suurusega.

2009. aastal tõid Maxima omanikud osa oma varast Eestisse ja hakkasid investeerima Eestisse asutatud firmade kaudu. Vilniaus Prekyba impeeriumi omanike näol on tegemist pereliikmete ja ülikoolikaaslastega. Olulisemad omanikud on olnud vennad Nerijus ja Vladas Numavičius ning Žilvinas Marcinkevicius.

Neid on võrreldud haidega, kes tegutsevad vaikselt, väga oskuslikult ning efektiivselt. 1990. aastate alguses arstideks õppinud Maxima omanikud alustasid äritegevust pisikese poekese omandamisega 1992. aastal. Neil oli idee osta raskustes firmasid, need üles töötada ja kiiresti edasi müüa. Soetatud poodi aga ei õnnestunud kiiresti müüa ja nad avastasid, et jaekaubandusega saab ka raha teenida. Nende kaubandusimpeerium hakkas jõudsalt kasvama 1998. aastal, kui suure kasuga müüdi Taani firmale Panevežyse suhkrutehas. Teenitud raha otsustasid nad investeerida kaubandusse. Maxima kauplused on aga vaid osa äriimpeeriumist, mille võtmetegevusteks võib pidada veel ravimi- ja kinnisvaraäri ning toiduainetööstust.

Möödunud aasta suvel jõudis avalikkuse ette Vilniaus Prekyba aktsionäride omavaheline tüli, mille tulemusena on alanud kohtuvaidlus ka Eestis, ning Leedu kohus otsustas ajutiselt osa Numaviciuse varast arestida. Numaviciuse äripartner Mindaugas Marcinkevicius süüdistas Numaviciust maksudest kõrvalehiilimises. Suurärimeeste konfliktist tuli välja, et võimalikes skeemides mängib suurt rolli ka Eestis registreeritud ning 2011. aastal asutatud investeerimis- ja haldusettevõte Franmax OÜ.

Nimelt kuulus Franmax OÜ-le Leedu Fran-max UAB, mis varemalt kandis nime Maxima Grupe UAB. Tegu on ettevõttega, mis pakub Eesti, Läti, Leedu ja Bulgaaria Maxima kaubanduskettidele frantsiisiteenuseid. See Leedu tütarfirma müüdi umbes pool aastat pärast nimemuutust maha. Uueks omanikuks sai Luksemburgis registreeritud ettevõte Carson l.a r.s. Tehing äratas aga uudishimulikke pilke – ettevõte müüdi 43 miljoni euro eest, mis on Marcinkeviciuse andmetel koguni üheksa korda väiksem ettevõtte tegelikust väärtusest.

Miljonär Numavicius eitab kõiki kaasaktsionäri süüdistusi. Tema esindaja selgitas, et Franmax pole loodud dividendide maksmiseks, vaid selleks, et rahastada kontserni laienemist Euroopasse.

Leedu prokuratuur loobus tänavu septembris tema äriimpeeriumi kohtueelsest uurimisest, kuna maksupettuste süüdistusele alust ei leidnud. Eestis menetlus käib.

 

Üldtabelis 3. koht.

Ehitusettevõtja Toomas Annuse suurim vara on 65,3% suurune osalus haldusfirmas Riverito, mis kontrollib muuh ulgas ka börsifirmat Merko Ehitus. 2014. aasta lõpus andis ta osa ehk 46,3% Riverito aktsiatest firmale Kemtal Grupp, mille omanik on samuti Annus.

Selle tehingu käigus hindas Annus Riverito 46,3% suuruse osaluse väärtuseks toona ise 160 miljonit eurot ja aastaga pole tema hinnang muutunud. Lisaks kuulub eraisik Annusele Riveritost 19%. Seega oli Annuse enda hinnangul 2015. aasta lõpus tema kontrollitava Riverito osaluse väärtus kokku 225 miljonit eurot.

Kemtal Grupp teenis eelmisel aastal dividenditulu 3,5 miljonit eurot, millest Annus ka 1 miljon eurot endale välja maksis.

Kui möödunud aastal oli Merkole üheks olulisemaks tehinguks Tallinna Ülemistele, kunagise Tallinna lihakombinaadi krundile kerkiva kaubandus- ja meelelahutuskeskuse T1 ehituslepingu sõlmimine keskuse arendaja Pro Kapitaliga. Ehitus läheb maksma 70 miljonit eurot. Keskus peaks valmima 2017. aasta sügisel ja ehitatava hoone kogumaht on umbes 130 000 ruutmeetrit, millest üle 52 000 ruutmeetri on üüripindu.

Pealinna kinnisvaraturul on viimasel aastal näidanud aktiivusust Riverito teine tütarfirma E.L.L. Kinnisvara. Pärast mitmeaastast pausi on ettevõte käivitanud taas aktiivse arendustegevuse – kontsernil on kolmes Balti pealinnas aktiivses arenduses kokku ligi 100 000 m² büroopinda, mille arendusprotsessi detailid, ajastuse ja mahu otsustab ettevõte tulenevalt turuolukorrast. 2015. aasta detsembris sõlmiti ehitusleping Leedus Vilniuses asuva Narbuto 5 büroohoone ehitamiseks, mis valmib 2017. aasta kevadel. 2015. aastal valmistas juhtkond ette ettevõtte uue pikaajalise viieaastane strateegia, mis kinnitati nõukogus 2016. aasta alguses.

Merko aktsia on Tallinna börsi üks lemmikaktsiaid, kuna tegemist on ettevõttega, millel on korralikud dividendid ning mis meeldib ka pikaajalistele investoritele. Kahe aastaga on aktsia kerkinud 15%.

 

Üldtabelis 28. koht.

Kevadel mõneti üllatuslikult Eesti Olümpiakomitee presidendiks valitud Urmas Sõõrumaa vara on peamiselt seotud kolme valdkonnaga – energiatootmine, teenindus ja kinnisvara. Kui eelmise aasta lõpus kirjutati, et Sõõrumaa müüb 60%-lise osaluse turvafirmas USS Security Eesti, siis tegelikult tehingut ei toimunud ning Sõõrumaa on endiselt turvafirma suuromanik ettevõtte Silverline Invest kaudu. Tegelikult müüs oma 40% suuruse osaluse hoopis Indrek Sepale kuuluv Pristis, ostja oli Mark Lutsu ettevõte Mark Securities. „On tingimuslik tehing – on rida tingimusi, mis tuleb täita, kui saab neid täita. See tähendab seda, et USSil on mitte väikesed laenukohustused, mis on seotud mitmesuguste minupoolsete tagatiste ja käendustega ja nende ümbertõstmine pole väga lihtne,“ selgitas Sõõrumaa mullu novembris.

Ettevõtte teine omanik Indrek Sepp ütles samal ajal, et nad otsustasid ettevõte müüa juba ligi neli aastat tagasi. „Juba neli aastat tagasi võtsime otsuse vastu Urmasega, et me ise omal käel turvaäri ei jätka – oleks pidanud siis mingil kujul partnerlusega ikkagi jätkama, aga me oleme rahul, et oleme täna väljumas,“ kommenteeris Sepp.

Ta lisas, et initsiatiiv osta tuli rohkem Mark Lutsu poolt. „Mina olen selles ettevõttes teist viiulit nagunii kogu aeg mänginud. Ja eks natuke oli ettevõttesse raha juurde vaja, natuke oli energiat vaja juhtimisse ja olemisse ja Markil (Mark Luts – toim) paistab olevat seda mõlemat. Tehing on küll pooleli, aga mingid summad on laekunud ja asjad lähevad seni ilusti,“ rääkis Sepp mullu novembris.

„Ettevõtet oli vaja rahaliselt ka turgutada – juhtkond, mis seni on olnud, pole kõige teravamat olemist näidanud. Sellega söödi ka mingi jagu ressursse ära. Ei midagi kriitilist, kuid tehingu ühe osana oli ka teatud finantseering ettevõttesse endasse ja panga ümberfinantseering ja omanikele raha aktsiate eest,“ rääkis Sepp. Tehingu summat hoitakse salajas ja numbritest Sepa sõnul ei räägita, selline oli kokkulepe.

Sepp ütles, et tehing on tingimuslik selles mõttes, et pantide ja finantseeringute ülevõtmine võtab aega. „Eks ma neli aastat tagasi, kui Scorpioni ostsin, selle turvaäriga otseselt ise ka tegelesin. Kuid minu eesmärk oli siis see, et Urmas võtab juhtrolli ja arendab firmat edasi. Mina olen kaasas vaid osalusega. Ja kui kunagi on exit, siis ma lähen sellega kaasa – nüüd oligi see võimalus olemas,“ seletas Sepp müügiotsuse tagamaid.

Sepp lisas, et jäi tehinguga rahule ja kavatseb ise Pristise arendamisega tegeleda. „Tehing oli mõistlik ja normaalne ja eks ma olen neid tehinguid ju ennegi teinud. Kuid ei saa hõisata enne, kui tehing on tehtud,“ märkis Sepp.

Pool aastat hiljem aga selgus, et Sõõrumaa on firma suuromanik edasi ning Indrek Sepa asemel on kaasaktsionäriks hoopis Mark Luts, kes on Sõõrumaa kunagine töötaja ja äripartner. Pärast oma turvafirma müüki Falckile kehtis Sõõrumaale samas valdkonnas tegutsemise piirang Eestis, kuid see ei takistanud teda tegutsemast teistel turgudel. Nii soetaski Sõõrumaa eelmise kümnendi keskel Peterburis väikese firma Alfa-Nord, mis hakkas kiiresti laienema. Firma turvaäri juhtis Mark Luts.

Nüüd on aga mehed end taas leidnud ja omavad koos Eesti suuruselt teist turvafirmat, mille turuosa on Eesti turvaturul 21%.

USS Security Eesti konsolideeritud käive oli 2015. aastal 14,8 miljonit eurot (2014. a 15,2 miljonit). Viimased aastad on oldud kahjumis, 2015. aastal oli miinus 165 131 eurot ning aasta varem 94 181 eurot.

Sõõrumaa valdusfirma U.S Invest, mis koondab 35 tütar- ja kaheksat sidusfirmat, teenis mullu 16,2 mln eurose käibe juures 1,3 mln eurot ärikasumit. Mõlemad näitajad kahanesid vastavalt 10% ja kolm korda.

Vaata kogu värsket Rikaste TOPi edetabelit siit.