Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ministeerium: baasvõrkude ehitamise toetamine on lubatud abi

06. oktoober 2016, 18:30
Ministeerium: baasvõtkude ehitamise toetamine on lubatud abi
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161006/NEWS/161009802/AR/0/abi.jpg

Eesti riik toetab rahaliselt baasvõrgu ehitamist maapiirkondades, sest sellega täidetakse ELi digitaalse tegevuskava ja Eesti Infoühiskonna arengukava eesmärke, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Eesti riik on andnud baasvõrgu rajamiseks lubatud riigiabi 2010. aastal Euroopa Komisjoni riigiabiloa põhimõtete alusel. Läbivaks põhimõtteks on, et baasvõrku ehitatakse maapiirkondadesse üldist majandushuvi pakkuva teenusena, ja tingimusel, et piirkonnas puudub eraettevõtjate huvi baasvõrgu rajamiseks kommertsalustel, selgitab majandusministeerium oma vastulauses tänasele Äripäeva artiklile "Miljoneid maksnud kaabliprojekt puntras".

Teisisõnu, seal, kus turusituatsioon ja potentsiaalne tarbijate arv võimaldab eraettevõtjatel mõistliku investeeringuna baasvõrgu rajamist, ei pea riik sekkuma. Piirkondades, kus tarbijaid vähem, tuleb aga riigil tegutseda ja luua sideoperaatoritele nende teenuse osutamiseks mõistlikud tingimused baasvõrgu väljaehitamiseks. Selle jaoks loodi 2009. aastal Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ehk ELASA, mis ühendab Eesti suuremaid telekommunikatsiooniettevõtteid.

Sihtasutuse tegevuse riiklik toetamine põhineb nõuete täitmisel, mille kohta küsis ministeerium kinnitust ka Euroopa Komisjonilt. Baasvõrgu rajamiseks antud rahaga kaasneb toetuse saajal ehk ELASA liikmetel kohustus pakkuda avalikku teenust ja juurdepääsu kõigile operaatoritele ja huvitatud asutustele võrdsetel alustel. Samas ei tohi toetuse saaja (baasvõrgu rajaja) ise pakkuda teenuseid lõppklientidele – see toimub läbi sideettevõtete.

Eelmisel aastal, pärast Olav Harjo väiteid Postimehes ja sellele järgnenud laiemast meediakajastust algatas Euroopa Komisjon tänavu veebruaris riigiabi järelkontrolli eesmärgiga tuvastada, kas kõnealune riigiabi oli keelatud. Eesti esitas Komisjonile selgitused, seadusandlikud aktid ning dokumentatsiooni kolme komisjoni valitud projekti kohta. Pärast analüüsi teatas komisjon tänavu septembris, et riigiabi vastab seadusele ning järelkontroll lõpetati.

Erinevalt Äripäevas väidetust ei ole riigikontroll oma auditis väitnud, et „majandusministeerium peab keelatud riigiabi vältimiseks välja töötama plaani, kuidas kaabel lõpptarbijani viia“. Riigikontrolli analüüsi peamine järeldus on tõesti see, et fikseeritud kaabliga juurdepääsuvõrkude olukord ei ole nii hea, kui võiks ning et riik peaks sellele rohkem tähelepanu pöörama. Seost fikseeritud juurdepääsuvõrkude vähesuse ja keelatud riigiabi vahel riigikontrolli audit ei kajasta.

Olav Harjo väide Äripäevas, nagu ühendataks baasvõrguga ainult mobiiliside operaatorite maste ning see on keelatud riigiabi, ei vasta tegelikkusele. Baasvõrguga ühendatakse kõik selle rajamise piirkonnas tegutsevate huvitatud sideettevõtete sidesõlmed. Sidesõlmest edasi kulgeb juurdepääsuvõrk, milleks võib olla nii optiline kui vaskkaabel või mobiilsidevõrk, raadiolink jne. Euroopa Liit lubab ka raadiolahendusi (mobiilset internetti) alternatiivina fikseeritud juurdepääsuvõrkudele, seega pole ka siin mingit vastuolu riigiabi reeglitega.

Majandusministeeriumi juurdepääsuvõrkude analüüs on valmis ning ootab valitsuses arutamist. Siis tuleb kõne alla ka juurdepääsuvõrkude rajamise hind. Lisaks on ka riigikogus menetluses kaks seaduseelnõu, mille eesmärk on vähendada fikseeritud lairibavõrkude rajamise kulusid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. October 2016, 18:38
Otsi:

Ava täpsem otsing