Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Alkoholitootjad hakkavad uusi etikette kleepima

07. oktoober 2016, 08:30
Lehe pruulikoja omanik Gristel Tali
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161007/NEWS/161009830/AR/0/Gristel-Tali.jpg

Piirikaubanduse tulemusena tuleb ümber vahetada etiketid lahjal alkoholil, mis läheb müüki Eestist väljaspool.

Lehe pruulikoja omaniku Gristel Tali sõnul ei ole nemad seni veel alkoholiaktsiisi tõusu mõju tunda saanud, sest käsitööõlut Lätti ostma ei sõideta. Lisaks koduturule veel Lätti ja laevadele oma toodangut müüvat pruulikoda ootab peagi aga lisatöö, sest välismaale müümiseks peavad nad kleepima pudelitele teised etiketid kui need, mida Eestis kasutatakse.

„Kuna mahud on väikesed, ei saa meie omada erinevalt märgistatud laoseisu. Meil tuleb iga tellimuse korral see lisatöö teha,“ ütles Tali ja lisas, et neil on suurtootjatest keerulisem laoseisu ette teha ja prognoosida.

Lätist ostetud pudel tuleb siia tagasi

Vajadus keelata lahja alkoholi puhul Eestist väljaspool siinse pandimärgistuse kasutamine tuleneb pärast aktsiisitõusu õitsema hakanud piirikaubandusest, mis on pannud proovile siinse pandipakendisüsteemi. 

Joogitootjate, maaletoojate ja kaupmeeste loodud tootjavastutusorganisatsioon Eesti Pandipakend hindab, et piirikaubanduse maht on tänavu ainuüksi pandiga ehk lahja alkoholi osas üle 25 miljoni purgi ja pudeli. Sinna lisandub veel laevades müüdav alkohol. Kuna aga ligikaudu 90 protsenti piirikaubanduse ostudest teevad eestlased, tuleb taara siia tagasi. „Me peame selliste rahvusvahelise koodiga pakendite eest välja maksma pandiraha, kuna me ei suuda neid eristada Eestis turule pandud pakenditest. Teadupoolest meile aga makstakse pandiraha vaid Eestis turule pandud pakendite eest, et saaksime selle hiljem tarbijatele tagastada,“ selgitas Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal.

Uuele märgistusele üleminek tähendab Saku õlletehase finantsdirektori Jaanus Kõusaare sõnul nende jaoks seda, et ümber tuleb teha toote kujundused, tellima peab uued etiketid või uued purgid. Lisaks võib olla jäänud lattu kasutamata vanu purke või toorikuid. „Selles mõttes kulu on olemas ja otsesele materjalikulule lisandub meie töö, mida me teeme, et seda muuta,“ ütles Kõusaar.

Pandisüsteem ohus

Tali arvates oleks saanud olukorra lahendada ka Eesti Pandipakendi tänaste lepingutega, mis on neil tootjatega sõlmitud. „Leping ütleb täna, et kui tuleb ületagastus, tuleb see kinni maksta. Ehk siis, kui ma olen näiteks maksnud 50 pudeli pandiraha ja reaalselt kliendid toovad tagasi 100 tükki, siis ma maksan selle 50 juurde,“ selgitas Tali.

„Kui vaadata täna ka alkoholiaktsiiside tõusu, siis ei ole raske prognoosida, et see pigem võib suureneda,“ ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, et tekkinud olukord kujutab pandisüsteemi jaoks pikemas vaates ohtu. „Ja seetõttu võib nende otsusest aru saada,“ lisas ta. Ta rõhutas, et pandisüsteemi toodete märgistust seadus ei reguleeri ja see on tegelikult antud süsteemi siseasi.

Kõusaar, kes kuulub ka Eesti Pandipakendi nõukogusse, pidas pandimärgistuse muutmist õigeks lahenduseks. „Alati on võimalus seda toodet näiteks välja mitte enam müüa. See on samuti lahendus.“

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. October 2016, 08:11
Otsi:

Ava täpsem otsing