Finantseliit Washingtonis: tooni andsid Trump ja Brexit

09. oktoober 2016, 15:21
IMFi juht Christine Lagarde
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161009/NEWS/161009755/AR/0/Christine-Lagarde-IMF.jpg

Nädalavahetusel Washingtoni kogunenud maailma finantseliit tunnistas, et kasvavat vastuseisu aastaid maailmamajanduse kasvu vedanud vabakaubandusele saab pöörata vaid neid inimesi järele aidates, kes selles protsessis rataste vahele on jäänud.

„Kui muretseme majanduskasvu pärast, tuleb meil kindlalt arendada rahvusvahelist kaubandust ning tagada, et kõik sellest kasu saaksid,“ ütles Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde fondi ja Maailmapanga aastakoosolekul.

Lagarde möönis, et suurtel üleminekuaegadel majanduses on võitjate kõrval ka kaotajad. „Ajalugu õpetab, et haridus ja sotsiaalkindlustussüsteemid tuleb ümber vaadata, et toetada ja aidata inimestel kiiresti muutuva majandusega kohaneda,“ ütles ta.

Kasvav rahulolematus stagneerunud palkade ja töökohtade kadumisega on tõstnud USA vabariiklaste presidendikandidaadiks Donald Trumpi, kes lubab trahvitolle Hiina vastu ja vabakaubanduslepingute tühistamist ning müüri USA-Mehhiko piirile. Samuti oli see tegur Suurbritannia referendumi tulemuses, millel võivad Wall Streeti pankurite hinnangul olla Euroopale tõsised tagajärjed.

„Esimest korda arutasime rohkem süvitsi, vastuseid leidmata, mida keskpangad ja rahandusministrid oma piiratud võimalustega teha saavad, et neile riskidele vastu seista,“ ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble.

On vaid okkaline tee

Piiratud võimalused seisnevad selles, et üksi võla suurendamise ja rahapoliitikaga majanduskasvu kestvalt ei kiirenda. IMF hoiatas, et maailma riikide võlakoorem on juba rekordtasemel – 152 triljonit dollarit vastab 225%-le maailma SKPst. Keskpankade rahapoliitika on äärmiselt lõtv, kuid nagu juhtis tähelepanu endine IMFi peaökonomist Olivier Blanchard – nõudluse ergutamiseks on see teinud üllatavalt vähe.

Kuidas edasi, selles Washingtonis üksmeelt ei olnud. Taas olid osad seda meelt, et riigid nagu Saksamaa, mis praegu väga odavalt laenu saavad ja millel n.ö eelarves ruumi on, võiksid rohkem investeerida. Selle peale vastas Saksa keskpanga juht Jens Weidmann nagu korduvalt varemgi, et Saksamaa majandus lisastiimulit ei vaja.

Saksamaa on detsembrist järgmine G20 riikide eesistuja, lubades ühise stiimuli asemel keskenduda hoopis teemadele nagu võitlus maksudest kõrvalehoidmisega, digitaalse majanduse areng  ning investeeringud Aafrikasse. Saksamaa sõnum on, et lihtsat lahendust maailma majanduskasvu kiirendamiseks ei ole – tuleb minna mööda okkalist struktuursete reformide ja investeeringute teed.

Draghi näeb oodatud tulemust

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles Washingtonis, et usutavasti on aastaks 2019 inflatsioon euroalal lõpuks 2% lähedal taastunud. Tõenäoliselt kajastub see keskpanga detsembris avaldatavas uues majandusprognoosis, millest lähtuvalt Euroopa Keskpank hakkab kaaluma, kas ja kuidas majanduse ergutamiseks käivitatud võlakirjade tugiostuprogrammi koomale tõmmata. Praegu on otsustatud, et tugiostud mahus 80 miljardit eurot kuus vältavad vähemalt tuleva aasta märtsini.

Samas kordas Draghi, et kui inflatsiooniootused ei täitu, on keskpank valmis vastavalt reageerima.

Kohtumisi varjutas mure, mis saab siis, kui Donald Trumpist peakski saama USA järgmine president. Lisaks kaubandustõketele on ta kampaania käigus viidanud võimalusele, et USA ei pruugi täita oma võlakohustusi, millel kokku oleks maailmamajandusele laastavad tagajärjed.

Brexit lagundab liitu

Samuti räägiti palju brittide otsusest Euroopa Liidust lahkuda – taustaks Briti naela väga järsk kukkumine. Eriti järsult kukkus nael reedel, mida põhjendati tehniliste teguritega, kuid Briti rahandusministri Philip Hammondi sõnul hakkab turgudele ka üha enam kohale jõudma, et britid on tõepoolest liidust lahkumas. Ja lahkumine võib tähendada majandusele ja finantssektorile tõsist hoopi, kui pääs ELi ühisturule katkeb.

USA suurpanga JPMorgan Chase juht Jamie Dimon ütles Washingtonis, et kardab Brexitist Euroopas tõsisemat kriisi. „Minu isiklik arvamus on, et Brexitiga kasvas viis korda risk, et euroala järgmist kümnendit vastu ei pea,“ tsiteeris ajaleht Financial Times.

Morgan Stanley juht James Gorman ütles, et Brexit on sisuliselt küsimus Euroopa Liidu alles jäämisest. Vaatamata sellele, et tegemist on äärmiselt eduka ühendusega, käärivad ELi vastased meeleolud hulgas liikmesriikides. Tuleval aastal on valimised Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal, kus kõikjal koguvad jõudu valitseva eliidi vastased parteid.

IMFi sõnul on just poliitilised riskid praegu enim maailmamajanduse kasvuväljavaateid ohustamas.

Kreeka pähkel puremata

Washingtonis kerkis ka Kreeka võlgade teema. IMFi Euroopa osakonna juht Poul Thomsen kordas, et IMF nõuab jätkuvalt Kreekale uut võlakergendust. Agentuur Reuters kirjutas kõrgel ametikohal olevatele allikatele viidates, et ilmselt IMF Kreeka abipaketiga ei liitu. Selle asemel käivad läbirääkimised fondile erilise nõuniku staatuse andmiseks, millega nad siiski n.ö laua äärde jääksid. Mitmed euroala riigid eesotsas Saksamaaga pole nõus ilma IMFita Kreeka abistamist jätkama.

Kohtumise eel avaldatud majandusprognoosis nentis IMF, et maailmamajanduse toibumine on jätkuvalt aeglane ja ebaühtlane, õiget kasvumootorit ei ole. IMFi peaökonomisti Maurice Obstfeldi sõnul on potentsiaalse kasvu väljavaated maailma kõigis piirkodandes kriisieelse ajaga võrreldes madalamad.  Kasv kiireneb tuleval aastal vaid pisut ja peamiselt tänu arenevatele turgudele, Venemaa ja Brasiilia saavad langusest välja. IMFi prognoosi järgi kasvab maailmamajandus tänavu 3,1% ja tuleval aastal 3,4%.

Nõrga toibumise võib aga rajalt lükata kasvav populismipuhang ja protektsionism. WTO värske prognoosi järgi kasvab rahvusvaheline kaubandus tänavu vaid 1,7%, mis on nõrgim näit finantskriisist ning 2001. aastast esimene kord, kui kaubanduse kasvutempo jääb majanduskasvule alla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. October 2016, 15:21
Otsi:

Ava täpsem otsing