Gasell koorib kartuleid

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 11. oktoober 2016 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Gasell koorib kartuleid
Tartumaal Nõo vallas kartuli ja juurvilja töötlemisega tegeleva OÜ Juurviljaait juhatuse liikmed ja omanikud Toomas Ollissaar (vasakul) ja Andres Joosing kooritud sibulatega, mis eksporditakse Soome.Foto: Väinu Rozental
Kui ostad suurematest ketikauplustest kartulisalatit, siis suure tõenäosusega on seal meie kooritud ja keedetud kartulikuubikud sees, ütleb Tartumaal juurviljade töötlemisega tegeleva OÜ Juurviljaait juhatuse liige ja kaasomanik Toomas Ollissaar.
„Igal hommikul kella kuue ja kaheksa vahel peab tellitud kaup olema kliendi juures,“ märgib Ollissaar. Juurviljaaida suuremateks klientideks on suurköögid, köögiviljadega tegelevad hulgilaod ja konservitööstused. Ettevõte varustab otse ka paljusid väiksemaid kliente – koole, kohvikuid, restorane. Tänavu varustatakse riigihanke korras kartuliga kõiki Eesti vanglaid.
Juurviljaaida maht on kümne tegutsemisaasta jooksul kasvanud kordades. Esimestel aastatel toodeti päevas kaks-kolm tonni töödeldud juurvilja, praegune päevatoodang küünib 11 tonnini. Kui algul tootis ettevõte ainult toorest kooritud kaupa, siis praegu müüb kolmandiku toodangust keedetuna, riivituna või tükeldatuna. Sestap pole imestada, miks Juurviljaait figureerib Gaselli TOPis, olles edetabelis 612. kohal.
Leiab nina järgi üles
Esimene asi, mis Nõo aleviku külje all asuvast ettevõttest juba maanteelt silma hakkab, on betoonpostidega pikitud ehitusplats. Ja esimene lõhn, mis hoovi sisse keerates ninna hakkab, on sibulalõhn.
Aastatel 2012-2014 kasvas OÜ Juurviljaait käive 1,57 korda ja ärikasum 7,16 korda.
1. Rahva ostujõud. Ettevõte toodab põhiliselt koduturule ja seega on firma müügimaht ning kasum seotud inimeste ostujõuga. Tarbimine on aastast aastasse pidevalt kasvanud, inimesed käivad rohkem väljas söömas ning ostavad rohkem valmistoitu.
2. Euronõuded. Enne koorisid lasteaiad ja koolid juurvilju ise, euronõuete tõttu nad seda enam vanaviisi teha ei tohi. Mullaste juurviljade koorimiseks peab olema eraldi ruum. Sageli pole õppeasutusel selle rajamiseks pinda, samuti pole seadmete soetamine odav lõbu. Seepärast ostavad nad enamasti sisse kooritud kartuli ja muu juurvilja.
3. Jäätmed rahaks. Omanikud investeerisid 2011. aastal ligi 60 000 eurot separeerimissüsteemi, mis töötleb koorimisjäätmeid. Protsess on korraldatud nii, et midagi ei lähe raisku – mis ei müüda loomasöödaks, läheb biogaasijaama. Loomasööta ostavad veisekasvatajad, Ilmatsalu biogaasijaam viib töödeldud jäägid ära tasuta. Varem tähendas koorimisjäätmete utiliseerimine Juurviljaaidale päris suurt kulu. Investeering separeerimissüsteemi tasus end ära kahe-kolme aastaga.
4. Kooritud sibul Soome. Ettevõte alustas ekspordiga Soome 2012. aastal. Peamiseks ekspordiartikliks on kooritud sibul. Iga kuu läheb Soome umbes 10 tonni kooritud sibulat.
„Seni oleme kogu raha investeerinud seadmetesse, mitte seintesse,“ ütleb Juurviljaaida juhatuse liige ja kaasomanik Andres Joosing justkui vabandades kitsavõitu tootmisruumide pärast. „Vajame uut toomishoonet väga ja loodame sellesse kolida kolme kuu pärast.“
Ruumikitsikus on hoomatav igas praeguses tootmisruumis: juurviljade koorimistsehhis, järeltöötlemis- ja pakendustsehhis, aurutuskambris, külmkambris, valmistoodangu külmlaos. Sibulaid kooritakse väikses kõrvalhoones ja ka seal pole pinnaga priisata.
Ollissaare sõnul on neil välja kujunenud hea koostöö enamuse Eesti kartuli- ja juurviljakasvatajatega. „Peamiselt kasutame kodumaist tooret, vaid kevadel ja suvel, kui Eestis kartul otsas, oleme importinud seda Soomest ja mingil määral Lätist,“ seletab ta. „Samuti ei ole sibul kodumaine, selle ostame Poolast, Hollandist ja Taanist.“
Panga asemel andis raha leedukas
Tartlased Ollissaar ja Joosing asutasid kümme aastat tagasi OÜ Juurviljaait, mehed tundsid teineteist juba varem. „Nägin, et töödeldud juurvilja pakuti turul vähe, samas nõudlus selliste toodete järele kasvas,“ põhjendab seni toitlustusvaldkonnas tegutsenud Ollissaar, miks keskenduti juurikate töötlemisele. „Ja konkurents turul oli toona võrreldes praegusega tunduvalt väiksem.“
Algul oli Juurviljaaida omanike hulgas ka üks leedulane, kellele kuulus 35 protsenti ettevõttest. „Meil endal ei olnud tootmise alustamiseks piisavalt raha, kompanjon Leedust oli passiivne investor,“ räägib Ollissaar. „Loomulikult oli tema kaasamine kallim, kui pangast laenu võtta, aga sel hetkel oli see meie jaoks ainus lahendus, kuidas rohkem kapitali kaasata.“ Ollissaare ja Joosingu firma OÜ Evemar Haldus ostis leedulase osaluse välja 2013. aastal.
See, et Juurviljaait pani tootmise püsti Nõo aleviku lähedale endisesse väetiselattu, oli juhus. „Otsisime Tartumaal tootmiseks enam-vähem kõlbulikku hoonet ja oluline oli meie jaoks see, et kohapealt oleks töötajaid võtta,“ meenutab Ollissaar. „Alustasime täiesti nullist, me ei jaganud algul sellest valdkonnast mitte midagi. Me tegelikult siiamaani õpime ja käime Soomes, Hollandis ja mujal vaatamas, kuidas analoogsed ettevõtted tegutsevad.“
1. Mõtle suuremalt. Pole mõtet põlve otsas midagi nokitseda, et endale ettevõtjana lihtsalt palka teenida. Palgatöötajana on seda lihtsam teha. Kui tahad tegutseda ettevõtjana, pead võtma endale kohustusi ja julgema riskida. Loomulikult tuleb neid teha kaalutletult.
2. Tunneta turgu. Tee seda, mida turg tahab ja mille eest klient või tarbija on valmis maksma, mitte seda, mis sulle endale meeldib ja atraktiivne tundub. Tihti need kaks asja ei käi kokku ega täienda teineteist.
3. Kasum ettevõtlusse tagasi. Ära võta kasumit välja, vaid investeeri see firmasse. Kui sa ei näe, kuhu ja milleks kasum oma ettevõtmises suunata, on otstarbekam ettevõte hoopis maha müüa.
Jätkub ka loomadele
Näiteks nägid nad Iirimaal, kuidas sealäga separeerimisseadmega saab töödelda koorimisjäätmeid. Mehed ostsid samasuguse seadme, täiendasid süsteemi ja on tulemusega väga rahul. Separaatorsüsteem pressib jäätmelögast vee välja, töötleb jäätmemassi ning väljutab kuiva fraktsiooni, mis kõlbab loomasöödaks.
„Sööjaid oleks palju, aga maksjaid sööda eest on vähe, sest piimandussektoris on rasked ajad,“ on Ollissaar sunnitud nentima. „Seepärast läheb praegu umbes pool vedelast massist Ilmatsalu biogaasijaama. Selle massi äraviimise eest ei maksa meie neile midagi ja nemad ei maksa meile midagi.“ Ollissaar avaldab lootust, et piimandussektoris läheb olukord lähitulevikus paremaks. „Meil on igatahes investeeringud tehtud selleks, et pakkuda töödeldud loomasööta suuremas koguses.“
Ollissaar ütleb, et kui enne oli koorimisjäätmete utiliseerimine päris suur kulu, siis nüüd on päris märgatav tulu. „Jäätmete käitlemine läks meile enne seda investeeringut maksma iga kuu üle tuhande euro, ent töödeldud loomasööda kilo eest maksab farmer viis senti. Transpordikulu farmi jääb meie kanda,“ võrdleb ta. „Aastaid tagasi saime 800eurose keskkonnatrahvi, sest viisime koorimisjäätmed põllu peale. Põllumees võib mädanema läinud kartulid põllule laotada, sest tegu on põllumajandusliku jäätmega, aga kui meie viime sarnase jäätme põllule, on tegemist juba tööstusliku jäätmega.“
OÜ Juurviljaait majandustulemused (eurodes)
aasta    käive               kasum
2011    981 728           17 754
2012    702 128           5278
2013    986 009           25 336
2014    1 100 812        82 948
2015    1 415 981        95 806
Allikas: OÜ Juurviljaait
Tänavu on Juurviljaaidal jätkuvalt hästi läinud. „Käive tuleb 0,1-0,2 miljoni võrra suurem, kui oli eelmisel aastal,“ prognoosib Joosing ja lisab, et paljuski tänu sellele, et 2014. aasta lõpus osteti sibulakoorimise liin. Varem koorisid töötajad sibulaid käsitsi, parematel päevadel 1,5 tonni. Masina jõudlus on kuni kolm tonni päevas.
„Käsitsi sellist kogust ei jõuaks koorida ja töötajate leidmine muutub iga aastaga aina raskemaks,“ tõdeb Joosing. „Koorimisliin oli väga vajalik investeering, tööjõukulu ühele ühikule vähenes märgatavalt. Loodame kooritud sibula eksporti Soome lähiaastail oluliselt kasvatada. Uues tootmishoones on meil kordades rohkem tootmispinda ning paremad võimalused toodetele lisandväärtust anda.“
Juurviljaaida juhid unistavad
"Järgmise kahe aasta jooksul on meil plaanis suuremad investeeringud uude tootmishoonesse ja seadmetesse, et toodetele lisandväärtust anda ning tulla turule uute toodetega. Usume, et suudame plaanitud investeeringud viie aasta jooksul teostada ja selleks võetud kohustused refinantseerida. Lähiaastatel plaanime käibe kasvu kolmandiku võrra, kindlasti tahame suurendada ekspordi osa müügitulus."
Asutatud 25.10.2006. Tegeleb kartuli ja juurvilja töötlemisega.
Juhatuse liikmed: Toomas Ollissaar, Andres Joosing. Omanikud: 32,5% Toomas Ollissaar, 32,5% Andres Joosing, 35% OÜ Evemar Haldus (50% Toomas Ollissaar, 50% Andres Joosing).
Gaselli TOPis 612. kohal.
Töötajaid 26.
Tootmine asub Nõo vallas. Investeerinud tootmisliinidesse ja seadmetesse umbes üks miljon eurot.
Aastas ostab talunikelt umbes 3000 tonni kartuleid, 500 tonni porgandit, 200 tonni peeti, 100 tonni kaalikaid. Umbes 1000 tonni sibulaid ostetakse sisse Poolast.
Päevatoodang 9-11 tonni töödeldud juurvilja, kolmandik toodangust müüakse keedetuna, riivituna või tükeldatuna.
Suuremad kliendid: suurköögid, suuremad hulgilaod, laevandusettevõtted jt. Eksporti läheb 5 protsenti toodangust.
2011 – soetati separeerimissüsteem, mis töötleb koorimisjäätmeid.
2012 – alustati kooritud sibulate eksporti Soome.
2013 – omanikeringist (35%) lahkus leedulasest passiivne investor.
2014 – osteti sibulakoorimise liin ja kolmas juurvilja koorimise liin.
2017 kevad – valmib 700 m2 suurune tootmishoone ja 300 m2 suurune külmladu toorainele.
Kes on kes?
Toomas Ollissaar ja Andres Joosing. Ollissaar on tegelenud toitlustusega, juhtinud näiteks Tartu pubisid Ristiisa ja Big Ben. Joosing on tegelenud ehitusmaterjalide hulgikaubandusega.
Meeste ühisomandis on 2010. aastal asutatud OÜ Anto Kaubandus, mis tegeleb köögiviljade hulgimüügiga.
Allikas: OÜ Juurviljaait, Äripäev
Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?
OÜ Juurviljaait omanikud Toomas Ollissaar ja Andres Joosing:
Iga algus on raske. Hakkasime tegelema valdkonnaga, millega polnud varem kokku puutunud. Tootmisvahendite soetamiseks võetud viieaastased laenud sattusid paraku aega, kus majandus hakkas kukkuma. Iga kuu pidime pangale 10 000 eurot tagasi maksma, samal ajal käive kuivas kokku, sest rahva ostujõud langes. Saime siiski hakkama, ehkki kerge meil ei olnud. Üritasime kulusid kokku hoida, pikendasime laenulepinguid, palusime maksepuhkust. Tagantjärele võib öelda, et õnneks said investeeringud tootmisvõimsustesse raskel ajal tehtud. Kui majanduselu ilusamaks läks, olime kohe valmis mahtusid vastavalt turu vajadusele kasvatama.
Koostöö sujub algusest peale
Hannes Kirs, OÜ Astri Köök juhatuse liige:
Koostöö OÜga Juurviljaait on kestnud ajast, kui nad kümme aastat tagasi alustasid. Nad ise tulid meie juurde jutuga, et neilt on võimalik tellida selliseid ja selliseid tooteid. Saime kokkuleppele, et võtame proovipartiid, ei maksa ju kunagi öelda potentsiaalsele partnerile kohe ei.
Juurviljaaidaga sujus koostöö algusest peale. Kõige tähtsam on see, et nendega on alati võimalik kokkuleppele jõuda. See on asi, mille poolest on nad kindlasti konkurentidest tublimad. Saame nendega kõik asjad kergelt ja operatiivselt lahendada, on need siis näiteks kauba kvaliteediga seotud probleemid või läbirääkimised lepingu pikendamiseks.
Astri Köök saab Juurviljaaidast kaupa iga päev. Neilt tellitavad kogused on järjest suurenenud, praegu üle 12 tonni kuus. Ma arvan, et oleme neile kolme olulisema kliendi hulgas.
Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.
TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.
Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum