Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Gasell koorib kartuleid

11. oktoober 2016, 07:45
Tartumaal Nõo vallas kartuli ja juurvilja töötlemisega tegeleva OÜ Juurviljaait juhatuse liikmed ja omanikud Toomas Ollissaar (vasakul) ja Andres Joosing kooritud sibulatega, mis eksporditakse Soome.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161011/NEWS/161009785/AR/0/Toomas-Ollissaar.jpg

Kui ostad suurematest ketikauplustest kartulisalatit, siis suure tõenäosusega on seal meie kooritud ja keedetud kartulikuubikud sees, ütleb Tartumaal juurviljade töötlemisega tegeleva OÜ Juurviljaait juhatuse liige ja kaasomanik Toomas Ollissaar.

„Igal hommikul kella kuue ja kaheksa vahel peab tellitud kaup olema kliendi juures,“ märgib Ollissaar. Juurviljaaida suuremateks klientideks on suurköögid, köögiviljadega tegelevad hulgilaod ja konservitööstused. Ettevõte varustab otse ka paljusid väiksemaid kliente – koole, kohvikuid, restorane. Tänavu varustatakse riigihanke korras kartuliga kõiki Eesti vanglaid.

Juurviljaaida maht on kümne tegutsemisaasta jooksul kasvanud kordades. Esimestel aastatel toodeti päevas kaks-kolm tonni töödeldud juurvilja, praegune päevatoodang küünib 11 tonnini. Kui algul tootis ettevõte ainult toorest kooritud kaupa, siis praegu müüb kolmandiku toodangust keedetuna, riivituna või tükeldatuna. Sestap pole imestada, miks Juurviljaait figureerib Gaselli TOPis, olles edetabelis 612. kohal.

Leiab nina järgi üles

Esimene asi, mis Nõo aleviku külje all asuvast ettevõttest juba maanteelt silma hakkab, on betoonpostidega pikitud ehitusplats. Ja esimene lõhn, mis hoovi sisse keerates ninna hakkab, on sibulalõhn.

„Seni oleme kogu raha investeerinud seadmetesse, mitte seintesse,“ ütleb Juurviljaaida juhatuse liige ja kaasomanik Andres Joosing justkui vabandades kitsavõitu tootmisruumide pärast. „Vajame uut toomishoonet väga ja loodame sellesse kolida kolme kuu pärast.“

Ruumikitsikus on hoomatav igas praeguses tootmisruumis: juurviljade koorimistsehhis, järeltöötlemis- ja pakendustsehhis, aurutuskambris, külmkambris, valmistoodangu külmlaos. Sibulaid kooritakse väikses kõrvalhoones ja ka seal pole pinnaga priisata.

Ollissaare sõnul on neil välja kujunenud hea koostöö enamuse Eesti kartuli- ja juurviljakasvatajatega. „Peamiselt kasutame kodumaist tooret, vaid kevadel ja suvel, kui Eestis kartul otsas, oleme importinud seda Soomest ja mingil määral Lätist,“ seletab ta. „Samuti ei ole sibul kodumaine, selle ostame Poolast, Hollandist ja Taanist.“

Panga asemel andis raha leedukas

Tartlased Ollissaar ja Joosing asutasid kümme aastat tagasi OÜ Juurviljaait, mehed tundsid teineteist juba varem. „Nägin, et töödeldud juurvilja pakuti turul vähe, samas nõudlus selliste toodete järele kasvas,“ põhjendab seni toitlustusvaldkonnas tegutsenud Ollissaar, miks keskenduti juurikate töötlemisele. „Ja konkurents turul oli toona võrreldes praegusega tunduvalt väiksem.“

Algul oli Juurviljaaida omanike hulgas ka üks leedulane, kellele kuulus 35 protsenti ettevõttest. „Meil endal ei olnud tootmise alustamiseks piisavalt raha, kompanjon Leedust oli passiivne investor,“ räägib Ollissaar. „Loomulikult oli tema kaasamine kallim, kui pangast laenu võtta, aga sel hetkel oli see meie jaoks ainus lahendus, kuidas rohkem kapitali kaasata.“ Ollissaare ja Joosingu firma OÜ Evemar Haldus ostis leedulase osaluse välja 2013. aastal.

See, et Juurviljaait pani tootmise püsti Nõo aleviku lähedale endisesse väetiselattu, oli juhus. „Otsisime Tartumaal tootmiseks enam-vähem kõlbulikku hoonet ja oluline oli meie jaoks see, et kohapealt oleks töötajaid võtta,“ meenutab Ollissaar. „Alustasime täiesti nullist, me ei jaganud algul sellest valdkonnast mitte midagi. Me tegelikult siiamaani õpime ja käime Soomes, Hollandis ja mujal vaatamas, kuidas analoogsed ettevõtted tegutsevad.“

Jätkub ka loomadele

Näiteks nägid nad Iirimaal, kuidas sealäga separeerimisseadmega saab töödelda koorimisjäätmeid. Mehed ostsid samasuguse seadme, täiendasid süsteemi ja on tulemusega väga rahul. Separaatorsüsteem pressib jäätmelögast vee välja, töötleb jäätmemassi ning väljutab kuiva fraktsiooni, mis kõlbab loomasöödaks.

„Sööjaid oleks palju, aga maksjaid sööda eest on vähe, sest piimandussektoris on rasked ajad,“ on Ollissaar sunnitud nentima. „Seepärast läheb praegu umbes pool vedelast massist Ilmatsalu biogaasijaama. Selle massi äraviimise eest ei maksa meie neile midagi ja nemad ei maksa meile midagi.“ Ollissaar avaldab lootust, et piimandussektoris läheb olukord lähitulevikus paremaks. „Meil on igatahes investeeringud tehtud selleks, et pakkuda töödeldud loomasööta suuremas koguses.“

Ollissaar ütleb, et kui enne oli koorimisjäätmete utiliseerimine päris suur kulu, siis nüüd on päris märgatav tulu. „Jäätmete käitlemine läks meile enne seda investeeringut maksma iga kuu üle tuhande euro, ent töödeldud loomasööda kilo eest maksab farmer viis senti. Transpordikulu farmi jääb meie kanda,“ võrdleb ta. „Aastaid tagasi saime 800eurose keskkonnatrahvi, sest viisime koorimisjäätmed põllu peale. Põllumees võib mädanema läinud kartulid põllule laotada, sest tegu on põllumajandusliku jäätmega, aga kui meie viime sarnase jäätme põllule, on tegemist juba tööstusliku jäätmega.“

Tänavu on Juurviljaaidal jätkuvalt hästi läinud. „Käive tuleb 0,1-0,2 miljoni võrra suurem, kui oli eelmisel aastal,“ prognoosib Joosing ja lisab, et paljuski tänu sellele, et 2014. aasta lõpus osteti sibulakoorimise liin. Varem koorisid töötajad sibulaid käsitsi, parematel päevadel 1,5 tonni. Masina jõudlus on kuni kolm tonni päevas.

„Käsitsi sellist kogust ei jõuaks koorida ja töötajate leidmine muutub iga aastaga aina raskemaks,“ tõdeb Joosing. „Koorimisliin oli väga vajalik investeering, tööjõukulu ühele ühikule vähenes märgatavalt. Loodame kooritud sibula eksporti Soome lähiaastail oluliselt kasvatada. Uues tootmishoones on meil kordades rohkem tootmispinda ning paremad võimalused toodetele lisandväärtust anda.“

Juurviljaaida juhid unistavad

"Järgmise kahe aasta jooksul on meil plaanis suuremad investeeringud uude tootmishoonesse ja seadmetesse, et toodetele lisandväärtust anda ning tulla turule uute toodetega. Usume, et suudame plaanitud investeeringud viie aasta jooksul teostada ja selleks võetud kohustused refinantseerida. Lähiaastatel plaanime käibe kasvu kolmandiku võrra, kindlasti tahame suurendada ekspordi osa müügitulus."

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

OÜ Juurviljaait omanikud Toomas Ollissaar ja Andres Joosing:

Iga algus on raske. Hakkasime tegelema valdkonnaga, millega polnud varem kokku puutunud. Tootmisvahendite soetamiseks võetud viieaastased laenud sattusid paraku aega, kus majandus hakkas kukkuma. Iga kuu pidime pangale 10 000 eurot tagasi maksma, samal ajal käive kuivas kokku, sest rahva ostujõud langes. Saime siiski hakkama, ehkki kerge meil ei olnud. Üritasime kulusid kokku hoida, pikendasime laenulepinguid, palusime maksepuhkust. Tagantjärele võib öelda, et õnneks said investeeringud tootmisvõimsustesse raskel ajal tehtud. Kui majanduselu ilusamaks läks, olime kohe valmis mahtusid vastavalt turu vajadusele kasvatama.

Koostöö sujub algusest peale

Hannes Kirs, OÜ Astri Köök juhatuse liige:

Koostöö OÜga Juurviljaait on kestnud ajast, kui nad kümme aastat tagasi alustasid. Nad ise tulid meie juurde jutuga, et neilt on võimalik tellida selliseid ja selliseid tooteid. Saime kokkuleppele, et võtame proovipartiid, ei maksa ju kunagi öelda potentsiaalsele partnerile kohe ei.

Juurviljaaidaga sujus koostöö algusest peale. Kõige tähtsam on see, et nendega on alati võimalik kokkuleppele jõuda. See on asi, mille poolest on nad kindlasti konkurentidest tublimad. Saame nendega kõik asjad kergelt ja operatiivselt lahendada, on need siis näiteks kauba kvaliteediga seotud probleemid või läbirääkimised lepingu pikendamiseks.

Astri Köök saab Juurviljaaidast kaupa iga päev. Neilt tellitavad kogused on järjest suurenenud, praegu üle 12 tonni kuus. Ma arvan, et oleme neile kolme olulisema kliendi hulgas.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. October 2016, 07:09
Otsi:

Ava täpsem otsing