Liisa Pakosta: elage nii, nagu teile õige tundub

“Kui öeldakse, et laps on põhikooli keskel ebaõnnestunud ja ta peaks minema kutsekooli, imestan alati. Näiteks 2. klassi keskel olin samamoodi ebaõnnestunud ja mind ähvardas väljaviskamine,” ütles Pakosta, kelle sõnul on tüüparusaam selline, et kõik tütarlapsed õpivad kindlasti hästi.

Ülikooli magistritööd tehes jõudis Pakosta järeldusele, et iga 10 aasta tagant muutub arusaam sellest, kuidas on õige last kasvatada. “Ja seetõttu muutusid vanad arusaamad kehtetuks. Magistritöö tulemusena sain aru, et järelikult ei ole olemas ühte ja õiget viisi last kasvatada, vaid pead kasvatama nii nagu ise õigeks pead,” ütles ta.

“Kaasajal on keeruliseks muutunud ka see, kuidas olla õige laps, mees, naine, lapsevanem. Sellest tekib igapäevaelus nii palju probleeme. Väga lihtne on teha ebaõnnestunud nalja soo teemal, saada külge silt seksistlikust naljast. Väga lihtne on töö juures öelda või teha midagi valesti. Palju juhtumeid on sellest, et inimestele ei anta midagi lihtsalt teatud tunnuste põhjal. Näiteks: „Aga talle ei pidanudki kõrget palka maksma, tal on rikas mees“ või: „Ise noor mees, aga tahad lapsehoolduspuhkusele”," tõi Pakosta näiteid.

Pakosta sõnul on soorollide muutusele kaasa aidanud ka tehnoloogia areng. “Vanasti võttis käsitsi pesu pesemine aega umbes 4 tundi ja see oli naiste töö. Nüüd tänu pesumasina leiutamisele, kulub pesu pesema panemiseks palju vähem aega. Pesumasina leiutamine on tõenäoliselt muutnud maailma rohkem kui internet. See on tekitanud olukorra, et täna siin ei ole mitte ainult noormehed, vaid ka naised. Laialdane tulemus ei ole ainult see, et tööjõud on kahekordistunud, vaid et me ei oska seda asja korraldada – kes siis ikkagi teeb, palju peab tegema, mida ta peab tegema jne,” rääkis Pakosta soorollidest meie igapäevaelus ja tööturul.

1) Ei ole olemas ühtegi viisi, kuidas olla õige või "normaalne" mees, naine, lapsevanem, laps, tööandja, töötaja. Iga kord tuleb leida konkreetse olukorra lahendus, et saaks töö tehtud ja pereelu elatud.   

2) Kui keegi ütleb, et teil on liiga kallis või odav käekott, liiga pikk või lühike seelik või teeb taolisi märkusi, siis ärge tehke nendest välja ja minge oma eluga edasi.

3) Kuna pole õiget viisi, kuidas olla või elada, siis tehke nii, nagu tundub teile õige ja inimlik. See on peaaegu et ainus viis, kuidas hästi kiiresti muutuvas maailmas emana, isana, lapsena ja perekonnana püsima jääda. Olge see, kes te olete!