Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuhu tüürib Eesti kaubandus?

13. oktoober 2016, 17:00
Vasakult DNB vanemanalüütik Priit Roosimägi, Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur ja
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161013/NEWS/161019840/AR/0/AR-161019840.jpg

Kaubandusettevõtted seisavad silmitsi probleemiga, kuidas asendada võimalikult palju töötajaid automaatsüsteemidega. Vastasel juhul ei anna kõrged tööjõukulud neile ellujäämisvõimalust.

Ettevõtte The Future Customer ekspert-konsultant Richard Campbell rääkis eile Äripäeva kaubanduse aastakongressil "Tulevik", et kaupmehed peavad rohkem mõtlema sellele, kuidas võita ja hoida kliendilojaalsust. Nimelt liigub tema sõnul fookus tehingutelt laiemas mõttes liikmelisuse või kuuluvuse poole. „Liikmelisus loob klientidele rohkem väärtust, kuna võimaldab pakkuda nii reaalset kasu, näiteks allahindlusi, kui ka emotsioone ehk kuuluvustunnet, staatust ja eksklusiivsust,“ rääkis Campbell.

Ta lisas, et kaubandussektoris ringleb linnalegend, justkui on lojaalsusprogrammid välja surnud. „See ei ole tõsi, programmid on lihtsalt arenemas ja muutumas,“ ütles ta.

Tema sõnul on ebaedukate lojaalsusprogrammide viga see, et programm pole piisavalt läbipaistev ja on keeruline. Näiteks peab Campbell üheks halvimaks lojaalsusprogrammiks Suurbritannia Marks & Spenceri oma, kus jagatakse klientidele spetsiaalseid koode, millega nad saavad vaid teatuid pakkumisi tarbida. „Need pakkumised pole kunagi head, koodid unustatakse ära ja nii edasi. Sõnaga – see on liiga segane,“ ütles ta.

Samas on Campbelli sõnul kuuluvustunde tekitamise hea näide kindlustusfirma Comparethemarket.com programm, kus saadetakse kliendile lepingu sõlmides väike mängusurikaat. „Mänguasi ei maksa tõenäoliselt palju, kuid ettevõte on loonud erinevuse ja paistab seetõttu silma,“ ütles ta.

Kulusid vaja kokku hoida

Eesti kaubandussektori üks suurem murekoht on aga tööjõukulud. Tartu Ülikooli majandusprofessori Urmas Varblase sõnul käib kaubanduses endiselt võitlus kuludega.

„Suur vaenlane, tööjõukulude kasv, püüab kasumid ära süüa,“ ütles ta. Seetõttu tuleks tema sõnul tööjõukulude madalamale viimiseks võimalikult palju tegevusi automatiseerida. Kui enne kriisi töötas kaubanduses 95 000 inimest, siis kriisi järel kukkus see 75 000 inimese peale. Nüüdseks on kaubanduses töötajate arv taas 95 000 peal. „See näitab, et tegelikult on võimalik ka vähematega hakkama saada,“ ütles ta.

Ta lisas, et igal aastal ehitatakse aina kaubanduspindu juurde ja praegu tundub, et tarbijaid jätkub kõigile piisavalt. Kuigi räägitakse palju sellest, et rahvastik vananeb ja see mõjutab ka kaupmehi, pole Varblase sõnul olukord nii traagiline. Nimelt hakkab vanemate inimeste sissetulek tulevikus kasvama ja nende ostuvõime muutub arvestatavaks.

DNB vanemanalüütik Priit Roosimägi märkis, et tugev sisetarbimine on seni kaubandust hoidnud – kiired palgatõusud on ostujõudu kasvatanud. Muude teguritega kokku on aga ettevõtete kasumid langenud. Põhisüüdlaseks tööjõukulud.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lisas, et lähitulevikus elanike palgakasv siiski aeglustub, sest madalate naftahindade tõttu hakkab kasvama inflatsioon. Kui seni oli inflatsiooni tõus 1%, siis järgmisel aastal on see juba ligi 3%.

Hoolimata sellest, et põhipalga kasv aeglustub, püsib ostujõud mõnda aega veel hea. „Eesti elanike säästud on korralikud, Euroopa keskmised,“ selgitas Mertsina. Majandusbuumi ajal näiteks elanikel sääste polnud, kuid tarbimine oli ikka suur, mis tähendas, et kriisi tulekuks langes tarbimine suuresti ära. „Tänu korralikele säästudele peaks tarbija praegu kriisi üle elama,“ ütles Mertsina.

Põlvkonnad pole erinevad

Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder ütles, et 2040. aastaks on Eestis ligi 10% vähem inimesi kui praegu, kusjuures vanemaealiste osakaal rahvastikust kasvab samuti 10%. Praegu on 65aastaste ja vanemate osakaal rahvastikust 18%. Ka tema sõnul on hea see, et pensionisüsteemi tõttu, kus pensioni suurus sõltub igaühe sissetulekust, on tulevikus Eestis rohkem rikkaid pensionäre, kelle ostuvõime ei lange.

AC Nielsen Eesti juht Margi Kurisoo lisas, et ka nooremate põlvkondade pärast ei pea väga muretsema, kuna nad ei erine eelkäijatest tegelikult nii palju, kui kiputakse arvama. „Tihti räägitakse nooremast põlvkonnast, nagu oleks tegu täiesti teistsuguste inimestega. Aga nii ei ole,“ selgitas Kurisoo. „Tõsi – millenniumilapsed hindavad väga vabadust, sõltumatust, uusi kogemusi ja tihtipeale peetakse neid seetõttu tööandjatele ebalojaalseteks. Kuid selle ainuke põhjus on see, et nad on lihtsalt noored,“ rääkis Kurisoo kaubanduse aastakongressil.

Samuti pole tema sõnul enam vaja mõelda, et ainult noored on kolinud nutitelefonidesse. „Võib-olla tõesti õppisid noored kiiremini ära nutiseadmete kasutuse, kuid nüüdseks kasutavad neid juba kõik,“ ütles Kurisoo.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. October 2016, 17:01
Otsi:

Ava täpsem otsing