• OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Kaubandusettevõtted seisavad silmitsi probleemiga, kuidas asendada võimalikult palju töötajaid automaatsüsteemidega. Vastasel juhul ei anna kõrged tööjõukulud neile ellujäämisvõimalust.
Vasakult DNB vanemanalüütik Priit Roosimägi, Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur ja
  • Vasakult DNB vanemanalüütik Priit Roosimägi, Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur ja
  • Foto: Raul Mee
Ettevõtte The Future Customer ekspert-konsultant Richard Campbell rääkis eile Äripäeva kaubanduse aastakongressil "Tulevik", et kaupmehed peavad rohkem mõtlema sellele, kuidas võita ja hoida kliendilojaalsust. Nimelt liigub tema sõnul fookus tehingutelt laiemas mõttes liikmelisuse või kuuluvuse poole. „Liikmelisus loob klientidele rohkem väärtust, kuna võimaldab pakkuda nii reaalset kasu, näiteks allahindlusi, kui ka emotsioone ehk kuuluvustunnet, staatust ja eksklusiivsust,“ rääkis Campbell.
Ta lisas, et kaubandussektoris ringleb linnalegend, justkui on lojaalsusprogrammid välja surnud. „See ei ole tõsi, programmid on lihtsalt arenemas ja muutumas,“ ütles ta.
Tema sõnul on ebaedukate lojaalsusprogrammide viga see, et programm pole piisavalt läbipaistev ja on keeruline. Näiteks peab Campbell üheks halvimaks lojaalsusprogrammiks Suurbritannia Marks & Spenceri oma, kus jagatakse klientidele spetsiaalseid koode, millega nad saavad vaid teatuid pakkumisi tarbida. „Need pakkumised pole kunagi head, koodid unustatakse ära ja nii edasi. Sõnaga – see on liiga segane,“ ütles ta.
Põlvkonnad pole erinevad
Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder ütles, et 2040. aastaks on Eestis ligi 10% vähem inimesi kui praegu, kusjuures vanemaealiste osakaal rahvastikust kasvab samuti 10%. Praegu on 65aastaste ja vanemate osakaal rahvastikust 18%. Ka tema sõnul on hea see, et pensionisüsteemi tõttu, kus pensioni suurus sõltub igaühe sissetulekust, on tulevikus Eestis rohkem rikkaid pensionäre, kelle ostuvõime ei lange.
AC Nielsen Eesti juht Margi Kurisoo lisas, et ka nooremate põlvkondade pärast ei pea väga muretsema, kuna nad ei erine eelkäijatest tegelikult nii palju, kui kiputakse arvama. „Tihti räägitakse nooremast põlvkonnast, nagu oleks tegu täiesti teistsuguste inimestega. Aga nii ei ole,“ selgitas Kurisoo. „Tõsi – millenniumilapsed hindavad väga vabadust, sõltumatust, uusi kogemusi ja tihtipeale peetakse neid seetõttu tööandjatele ebalojaalseteks. Kuid selle ainuke põhjus on see, et nad on lihtsalt noored,“ rääkis Kurisoo kaubanduse aastakongressil.
Samuti pole tema sõnul enam vaja mõelda, et ainult noored on kolinud nutitelefonidesse. „Võib-olla tõesti õppisid noored kiiremini ära nutiseadmete kasutuse, kuid nüüdseks kasutavad neid juba kõik,“ ütles Kurisoo.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele