Uberi põdur käekäik Euroopas

Augustis tuli uudis, mille alusel lõpetas Uber Hiinas iseseisva tegutsemise ja liitis oma tegemised kohaliku sõidujagamisteenuse Didiga. Ettevõtete liitumisel tekkiva uue firma koguväärtuseks hinnatakse 35 miljardit dollarit. Kuigi investorid olid otsuse üle õnnelikud – on ju viimased püüdnud juba pikka aega Uberile selgeks teha, et too võiks Hiinast jalga lasta –, jääb Uber suures osas ilma turust, mida ta ise on kunagi nimetanud enda jaoks kõige tähtsamaks.

Hiina valitsus võttis augustis vastu seaduse, millega muudeti sõidujagamisteenus seaduslikuks. See annab alust arvata, et Hiinas tekib selliseid ettevõtteid juurde üsna pea. Seadus hakkab Hiinas kehtima novembris ning on oodata, et sarnase käigu võtavad ette teisedki riigid, sedapuhku need, mis Eestile palju lähemal asuvad.

Uber pakub peamiselt kahte sorti teenust: UberBlack ning UberPop. Vastuolusid tekitab neist viimane. Mõlema teenuse puhul on selge, kes on teenuse pakkuja ning kes teenuse osutaja, küll aga on erinevus selles, et UberPopiga on sõiduki juhiks tavaline autojuht, kellel pole spetsiaalset luba või litsentsi, kirjutas portaal Eurojuris. UberBlacki puhul on roolikeerajal aga vastavatelt institutsioonidelt vajalik luba saadud.

Prantsusmaa kohus määras Uberile UberPopi eest 800 000 euro suuruse trahvi. Kuna UberPopi juhtidel pole taksojuhi litsentsi, on selline tegevus Prantsusmaal illegaalne. Muu hulgas määrati lisaks mainitud karistusele trahv ka Uberi juhtidele, kokku 50 000 eurot, kirjutas The Guardian. Tegu on aga tingimisi karistustega ehk Uber ja tema juhid peavad maksma trahvi üksnes siis, kui nad järjekordse seaduserikkumise toime panevad. Uber on alates möödunud aastast Prantsusmaal keelatud.

Saksamaal on samuti Uberiga kehvad lood. Frankfurdi kohus märkis, et Uberi tegevus on vastuolus kohalike transpordiseadustega, kui ettevõte kasutab juhtidena inimesi, kellel puudub selleks vajalik luba.

Suurbritannias on mitmel Uberi kasutajal juba vastav juhiluba olemas, ent nagu mujalgi riikides, on taksojuhtide vastuseis Uberile väga tugev. Hiljaaegu tuli uudis, et Londoni transpordiamet on kehtestanud rea reegleid, mille alusel erataksofirmad linnas tegutseda võivad. Näiteks kehtestas amet, et kõik taksojuhid peavad läbima inglise keele testi, kus nad tõestavad nii oma kirjutamise kui ka lugemise oskust. Uber on sellise otsuse hukka mõistnud ning nentinud, et ettevõte püüab omalt poolt kõik teha, et Uberiga sõiduteenust pakkuvad inimesed kohalikku keelt mõistaksid. Samas peab ettevõte keeletesti siiski liiga karmiks nõudeks.

UberPop on praeguse seisuga illegaalne ka Itaalias ning Hispaanias, samuti näiteks Horvaatias ja Bulgaarias, kus taksoteenust võivad pakkuda ainult selleks registreeritud ettevõtted.

Eesti naaberriikideski on Uber olnud üpris kuum kõneaine. UberPop lõpetas maikuus Rootsis tegevuse, sest taksoteenuse tegevus ei sobinud kokku kohalike seadustega. UberPop alustas Rootsis kaks aastat tagasi, kuid sai mõni aeg tagasi suure hoobi, kui kohalik juht kohtus süüdi mõisteti ja teda ebaseadusliku taksoteenuse osutamise ja Rootsi taksoseaduse rikkumise eest trahviti.

Rahalisest karistusest pole pääsenud ka Soomes sõitnud Uberi autojuhid. Soomes on Uberi all sõitmine kuritegu ning kui varem tavatsesid ebaseaduslikku taksoteenust osutanud inimesed üksnes trahvi saada, siis nüüd tehakse rikkumise korral ka kuriteoavaldus. Üksnes Helsingis on kinni peetud mitukümmend ebaseaduslikku taksoteenust pakkuvat inimest.

Tegelikult ei pruugi asjalood Uberi seisukohast aga sugugi nii negatiivsed olla. Jagamismajandus on tulnud, et jääda, ning muutub inimeste seas üha populaarsemaks, vaadakem kas või Airbnb tähelendu, mis võimaldab reisisellidel odavamalt reisida ja inimestel saada lisasissetulekut.

Seetõttu on Euroopa Komisjon asunud jagamismajandust silmas pidades pigem ettevõtete poolele ning hoiatanud riike ülereguleerimise eest. Euroopa Komisjon teatas juunis edastatud teates, et täielik keelamine peaks olema riikide jaoks viimane variant, mida kasutusele võtta. 

Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen, kelle vastutusaladesse kuuluvad nii töökohad, investeeringud kui ka konkurentsivõime, märkis, et kui Euroopa Liit tahab, et kohalik idufirmade maastik oleks jätkuvalt viljakas, peavad riigid vastu võtma jagamismajanduse kohta ühtse otsuse. Euroopa järgmine ükssarvik (idufirma, mille väärtus on rohkem kui miljard dollarit – toim) võib olla tema sõnul seotud just jagamismajandusega. Ta lisas, et Euroopa peaks sääraste teenuste ning uuenduslike lahenduste puhul olema sama avatud kui USA, ent samas viitama ka nende negatiivsetele mõjudele.

Katainen rõhutas, et jagamismajandusega seotud ettevõtted ei tohiks kujuneda kindlasti justkui “mitteametlikuks paralleelseks majanduseks”, millele ei kehti maksud ning mis tegutsevad justkui tasuta. “On selge, et jagamismajandus ei saa olla üks tööjõu ärakasutamise viise. Samuti pole see viis, kuidas maksude maksmisest hoiduda,” jätkas ta.