Eesti kapitalituru kitsaskohad

18. oktoober 2016, 11:45
Arutelus vasakult: Sven Papp (Raidla Ellex), Loit Linnupõld (Crowdestate), Indrek Nuume (LHV), Kaarel Ots (Nasdaq Tallinn), Priit Põldoja (Inbank), Raino Paron (Raidla Ellex), Aare Tammemäe (Redgate Capital)
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161018/BORS/161019718/AR/0/AR-161019718.jpg
Ainult tellijale

Kuidas oleks ettevõtetel lihtsam raha kaasata? Mis seisus on praegu Tallinna börs? Neile küsimustele otsiti vastuseid eelmisel nädalal toimunud seminaril „Kust saada raha?“.

Viimase 12 kuuga on Eestis tehtud üle 120 ettevõtete M&A ehk liitumis- ja soetamistehingu. „Tehinguid tehakse ja see näitab, et olukord ei ole nukker,“ ütles Raidla Ellexi partner Risto Vahimets.

Selgub, et Eesti turul on võimalik kõiki tehinguid teha ning eri tehingutel on ka isesugused tasakaalupunktid. „Juurde on tulnud alternatiivseid rahakaasamise võimalusi. Ühisrahastusi on saatnud võidukäik. Tänu nendele on võimalus kaasata väiksemaid investoreid suurtesse projektidesse ning enam pole vaja kaasata panka. Ja sellist võimalust kasutavad erineva suurusega ettevõtted,“ ütles Redgate Capitali vanempartner Aare Tammemäe.

Ühisrahastusplatvormi Crowdestate asutaja ja eestvedaja Loit Linnupõld sõnas, et nende poole pöördutakse, kuna pangast ei ole võimalik projektidele headel tingimustel raha saada.

LHV ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume tõdes, et panganduses on raha palju, oleks ainult ettevõtteid, kellele seda anda. „Praegu neid pole,“ sõnas ta.

Raidla Ellexi panganduse ja finantseerimise valdkonna juht Raino Paron ütles, et raha on palju, kuid seda on keeruline kätte saada. „Ka kõige suuremad, kellel on head näitajad, nutavad, kuna ei saa raha kätte. Crowdfundig'ul (ühisrahastusel –toim) on oma koht. Börsile minek on üsnagi kulukas. On ka neid, kes tahavad väikeste summade kaupa investeerida ja projekte, mis tahavad vähem raha. Ajalugu on näidanud, et seal, kus raha tõstmine on keeruline, seal varem või hiljem juhtub mingi jama,“ ütles ta.

„Meie investor ei hakka iial 100 euro eest aktsiaid ostma, teenustasud on mõeldamatud,“ märkis Linnupõld.

Eestis kokku liigub ühisrahastuse kaudu miljoneid eurosid, summat elaniku kohta arvestades on Eesti selle näitajaga Euroopas päris tipus. „Börsid on liikumas samuti sinna suunda, et võimaldada ettevõtetel lihtsamini kapitali kaasata. Meil on täiesti toimiv võlakirjaturg First North,“ sõnas Tammemäe.

Vaatamata sellele ei ole Eesti välisinvestorite seas atraktiivne. Väliskapitali kaasamise indeksis on Eesti alles 44. kohal, olles tagapool isegi Venemaast ja Rumeeniast. Tabeli tipus on USA ja Suurbritannia. Indeks on koostatud mitme komponendi põhjal nagu majandusaktiivsus, kasv, investorite kaitse, maksundus, inimareng, kapitaliturgude areng ning kapitali kättesaadavus. Viimase poolest oleme pisut eespool Aafrika riikidest.

Börsi seis on paranemas

Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütles, et börsi seis on praegu parem, kui see oli kolm, neli või viis aastat tagasi, kuna ettevõtetele on tekkimas eri kasvufaasidele eri instrumendid. „Kindlasti võiks olla suurem maht ja likviidsus ning rohkem tehinguid, aga olukord on positiivne. Ma poleks muidu börsijuhi kohta vastu võtnud. Olen seda meelt, et klaas on kolmveerand täis,“ ütles ta.

Eesti börsiettevõtete koguväärtuse suhe SKTsse on praegu 10%, mis on alla Euroopa keskmise. „Euroopa keskmine on 50%. Mis muutuks siis, kui tooksime turule suuremahulised, võrdlemisi madala riskiga instrumendid?“ küsis Ots. „See tooks Eestisse välismaist kapitali. Kui on rohkem likviidsust turul, on eraettevõtetel lihtsam kapitali kaasata.“

Otsa sõnul oleme praegu nagu teistsuguses reaalsuses, kus pangad on raha täis, kuid võlakirjade tootlused miinuses. „Äkki peaks olema maksusoodustus, et saada kontodel seisev raha majandusse,“ ütles ta.

Tammemäe usub, et Tallinna börsil on puudu n-ö staaraktsiatest. "Meil on börsil väga erinevaid ettevõtteid. On ettevõtteid turuväärtusega 6 miljonit kuni 600 miljonit. Miks kauplemisaktiivsus on väike? Börsi kaudu on ettevõtted kaasanud vähe raha. Puudu on staaraktsiatest, mis pakuks huvi investroitele Eestis ja väljaspool," sõnas ta.

Inbank tõi septembris Tallinna börsile võlakirjad ning panga asutaja Priit Põldoja ütles, et ettevõtted võiksid raha kaasamiseks rohkem kasutada Tallinna börsi. „Miks seda ei kasutata? Börsil on mängureeglid paigas ja see pole nii keeruline, kui ettevõtja tahaks sealt raha kaasata. Koht on olemas, milleks veel nuputada uusi kohti? Hoiustel seisev raha võiks jõuda lihtsamini ettevõtjateni,“ ütles ta.

Kus on pudelikael?

LHV panga kaasasutaja Andres Viisemanni sõnul võib probleem olla selles, et ettevõtjad ja rahaomanikud ei räägi omavahel. „Enne börsile minekut tegime kolm või neli private placement'i (suunatud emissiooni – toim). Rahakaasamise ring kasvas nii, kui käisid ja rääkisid inimestega, kellel raha oli. Algul tuleb oma lugu ära rääkida, et usaldus tekitada,“ ütles ta.

Raidla Ellexi tehingute ja ettevõtete nõustamise valdkonna juht Sven Papp sõnas, et raha tundub olevat selgelt rohkem kui projekte. „Kapitalituru likviidsus on aga olematu,“ ütles ta.

Viisemanni sõnul ei pruugi ka regulatsiooni tõhustamine midagi paremaks muuta. Papp sõnas, et läbipaistvus on kõige olulisem. „Lollust regulatsioonidega ravida ei saa,“ ütles ta.

Ka ebarealistlikud ootused võivad Tammemäe sõnul teinekord osutuda takistuseks. „Otsime häid projekte ja ettevõtjaid, kellele raha kaasata. Teinekord on ettevõtetel võlakirjadega seoses ebarealistlikud ootused, kuid need on eelkõige tingitud kogenematusest,“ ütles ta.

Võlakirjade kaudu kaasavad kapitali kaht tüüp ettevõtted: need on kas väikefirmad, kes ei saa pangast mõistlikel tingimustel laenu või firmad, kes ei saa pankadest üldsegi laenu.

.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. October 2016, 11:47
Otsi:

Ava täpsem otsing