Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik plaanib pikendada kuriteokahju aegumistähtaega
Riik plaanib pikendada kuriteokahju aegumistähtaega.Foto: PantherMedia/Scanpix
Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse kuriteoga tekitatud kahju puhul pikendada kohtuotsusega tuvastatud nõude aegumistähtaega 10 aastalt näiteks 30 aastale.
"On absurdne, et teatud inimesed tekitavad oma ohvrile või riigile suurt kahju ja jätavad selle lihtsalt tasumata ning ühel hetkel need nõuded aeguvad. Väljatöötamiskavatsusest peakski kasu olema just selliste juhtumite puhul," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.
Praegu kehtiv aegumistähtaeg jõustus 2011. aastal ning toona oli eesmärk parandada nende inimeste olukorda, kes majanduskriisi tõttu olid raskustesse sattunud, kuid seadus ei arvestanud sellega, et nii leevenes ka nende inimeste olukord, kelle võlad olid tekkinud kuritegude tõttu. "Seetõttu soovimegi praegu need kaks asja teineteisest eristada," selgitas Reinsalu.
Täpsemalt on soov pikendada aegumistähtaega kuriteoga tekitatud kahjuhüvitamise nõuete puhul. Praegu kehtib reegel, et kuriteoga tekitatud kahjunõue, mille kohus on lahendiga tunnustanud, aegub kümne aasta jooksul. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiks see olla kindlasti pikem, näiteks 30 aastat.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.