Rõivas: me ei taha, et Eestis teenitaks alla alampalga

18. oktoober 2016, 12:18
Peaminister Taavi Rõivas
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161018/NEWS/161019709/AR/0/AR-161019709.jpg

Eile vastas riigikogu ees saadikute küsimustele peaminister Taavi Rõivas, kellelt päriti ka sotsiaalmaksu lae kehtestamise ja kõrgepalgaliste töökohtade loomise kohta.

„Millega põhjendate valitsuse negatiivset seisukohta sotsiaalmaksu lae kehtestamise suhtes ning kuidas selgitate seda seisukohta justiitsministeeriumi raporti valgusel?“ küsis eile riigikogus peaminister Taavi Rõivaselt vabaerakondlane Andres Herkel.

Rõivas selgitas alustuseks, et valitsus on võtnud suuna langetada tööjõumakse, sealhulgas langetada sotsiaalamaksu määra, tõsta tulumaksuvaba miinimumi, rakendada väiksemate sissetulekutega inimestele tagasimakse. Justiitsministeeriumi raporti ettepanekute juurde aga on valitsusel tema sõnul kavas tulla juba lähiajal. „Muu hulgas siis, kui minu poolt aasta tagasi kokkukutsutud ja Eesti parimatest ekspertidest koosnev majandusarengu töögrupp on tööga valmis saanud,“ lubas Rõivas.

Riigikogus Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime kasvatamise teemal saadikutele aru andnud Rõivas kinnitas, et sotsiaalmaksu lae seadmist tuleb arutada, aga tema sõnul saab seda teha koos võimalike katteallikatega - langetada tööjõumakse, miks mitte ka sotsiaalmaksu lage kehtestada, aga kate võiks tulla eeskätt kahjuliku tarbimise maksustamisest, just alkoholi ja tubaka maksustamisest.

Kõrgepalgalised ei täida eelarveauku

Lähinaabrite kogemusest rääkides ütles Rõivas, et ei ole selget tõendust, et eelarvesse tekkiva puudujäägi kataks täiendavate kõrgepalgaliste töökohtade lisandumine. „Me oleme vaadanud Skandinaavia kogemust, seal on enamasti soodustused täpsema sihitusega, mitte kõigile, kes teatud piirist rohkem teenivad. Seal on näiteks soodustused suunatud ajutiselt riiki saabuvale kõrgepalgalisele tööjõule, ja seda konkreetsete kriteeriumide alusel,“ rääkis Rõivas.

Läti palgastatistikast tuleb aga tema sõnul hoopis huvitav asi välja: lae kehtestamise järgsetel aastatel täiendavaid kõrgepalgalisi töökohti ei lisandunud, vastupidi, nende arv vähenes 2% võrra. „Nii et on, mida jälgida selles diskussioonis, mida ma absoluutselt ei väldi ega välista,“ ütles Rõivas.

„Aga kui rääkida maksupoliitikast üldisemalt, siis huvitaval kombel tööjõumaksude puhul kehtib ikkagi väga tugevalt see korrelatsioon, et mida madalamad on tööjõumaksud, seda parem on majandusel areneda,“ rääkis Rõivas, vastates keskerakondlase Peeter Ernitsa täpsustavale küsimusele. „Ja kui vaadata veidi pikemat perioodi ehk võtta arvestusest välja sellised ühekordsed mõjurid, siis selgelt on madalamad tööjõumaksud n-ö tugeva kasvu vundamendiks palju paremad kui kõrged maksud. Nii et üldprintsiibina kindlasti seda korrelatsiooni leiab väga tugevalt.“

Kõrgepalgaliste töökohtade loomise kohta on Rõivase retsept soodustada tootlikkust, mis on pikaajalise majanduskasvu allikas, ning hoolitseda selle eest, et Eesti taristu oleks maksimaalselt heal tasemel. „Raudteeühendused on meil seni korralikud vaid ida suunal ja ma arvan, et see tuleb kiiremas korras muuta selliselt, et meil oleks korralik ühendus ka Lääne- ja Kesk-Euroopaga,“ rääkis Rõivas. „Samuti me investeerime Euroopa Kooli. Ka see on järgmise aasta eelarves ette nähtud, selleks et pakkuda rahvusvahelistele töötajatele enam stiimuleid Eestisse tööle tulemiseks. Tihtilugu tahetakse tulla koos peredega ja selleks, et koos perega tulla, peab saama ka kvaliteetset ingliskeelset haridust.“

Tööturule rohkem paindlikkust

Tööturg ja töösuhted peavad olema paindlikud, rõhutas Rõivas. Eesti paindlik tööturg on tema sõnul aidanud majandusel korduvalt kohanduda ja seda majanduse omadust me peame igal juhul säilitama. Eestil on kindlasti ruumi kaasata rohkem inimesi tööturule ka osalise tööajaga.

„Ma arvan, et printsiibina need ettepanekud, mida justiitsministeeriumi eestvedamisel on tehtud, et Eestis oleks paindlikumaid töövorme rohkem, on õiged. Ja sotsiaalmaksu alammäära oleme me ka oluliselt paindlikumaks juba muutnud. Ka mina sotsiaalministrina vedasin seda protsessi, et kui näiteks loomemajanduses inimestel on mitte igakuine tulu, vaid teatud perioodide tagant, siis oleks võimalik seda summeerida kuude ja aastate lõikes. Nii et siin on juba konkreetseid samme astutud.“

Kui veel kaks aastat tagasi oli Rõivase sõnul kõige suurem mure liiga kõrged tööjõumaksud, siis nüüd on mure see, kust saada inimesi. Eesti ettevõtted ei taha endale palgata inimesi alampalgast väiksema raha eest.

„Ma väidan, et nende inimeste ja ettevõtete mure ei ole see, et kuidas saaks hästi väikest palka maksta, vaid pigem, et kuidas saada haritud inimesi, sellepärast et tööjõupuudus on enamikus Eesti maakondades reaalsus. Inimeste jaoks tähendab see seda, et nad ei pea muretsema oma töökoha pärast ja saavad arvestada, et palgad tõusevad,“ märkis Rõivas riigikogus.

Herkeli lisaküsimusele katte kohta, mis oleks vajalik sotsiaalmaksu miinimumi kaotamise kompenseerimiseks, vastas Rõivas: „Huvitaval kombel on tegelikkus selline, et peamine probleem ei ole mitte see, kui palju jääb raha kogumata, vaid see, et me tegelikult ei taha, et Eestis inimesed teeniksid kas osalise või täieliku tööajaga igas kuus palgana vähem kui alampalk, sellepärast et alampalgast väiksema summaga on väga keeruline toime tulla.“

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    18. October 2016, 12:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing