Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tarbimislaenu võtmine kasvab jõudsalt

19. oktoober 2016, 10:18
Eurod
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161019/NEWS/161019676/AR/0/AR-161019676.jpg

Finantsinspektsioonis valminud Eesti finantsteenuste turu ülevaate kohaselt kasvas tänavu esimesel poolaastal jõudsalt tarbimise rahastamiseks võetud teenuste maht. Vabatahtlike pikaajaliste säästmis- ja investeerimisteenuste kasutamine kasvab aga tunduvalt tagasihoidlikumalt, vahendas finantsinspektsioon.

„Tänu krediidiandjate andmete lisandumisele saame esimest korda anda Eesti finantsteenuste turu ülevaates täpsema pildi pangandusevälisest krediidiandjate turust, tuues välja selle teenuse mahud ja turuosad,“ sõnas finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

„Reguleeritud finantsturu kõrval kasvab ka alternatiivne ühisrahastamise valdkond, kuid neid andmeid see ülevaade ei kajasta. Kuivõrd igasuguse investeerimise puhul käivad võimalused ja riskid alati käsikäes, tegi finantsinspektsioon ettepaneku ühisrahastusettevõtete tegevus seadusega reguleerida,“ lisas Nõmm.

Finantsinspektsiooni ülevaate põhjal suurenes pankade ja krediidiandjate laenuportfelli koondjääk 2016. aasta esimesel poolel 3 protsenti ehk 0,6 miljardi euro võrra, ulatudes juuni lõpu seisuga 17,3 miljardi euroni.

Krediidiandjad lisandusid finantsjärelevalve alla pärast tänavu 21. märtsil jõustunud seadust ning nende väljastatud laenude maht oli juuni lõpus 0,7 miljardit eurot. Suurima osa ehk 79 protsenti sellest on väljastanud pankadega seotud ettevõtted, ülejäänud ehk 21 protsenti turust katavad pankadega mitteseotud krediidiandjad. Keskmise laenulepingu väärtus oli 2016. aasta juuni lõpus pankadega seotud ettevõtetel 4817 eurot ja teistel krediidiandjatel 491 eurot.

Pangahoiused kosuvad

Pankades hoiustatud raha koondjääk kasvas 2016. aasta esimesel poolel 3 protsenti ehk 458 miljoni euro võrra, juuni lõpuks 16 miljardi euroni. Hoiustest kuuluvad 42 protsenti ettevõtetele ja 41 protsenti eraisikutele. Hoiuste jäägi kasv on toetunud endiselt nõudmiseni ja üleööhoiustele: madalate intressimäärade tõttu on nende hoiuste osakaal suurenenud aastaga 77 protsendilt 81 protsendini. Tähtajaliste ja säästuhoiuste osakaal on aga samal ajal vähenenud, 22 protsendilt 19 protsendini. Eraisikute hoiuste jääk on aasta võrdluses jõudsalt kasvanud: eelmise aasta juuni lõpu 6,2 miljardilt eurolt tänavu 6,6 miljardi euroni.

Investeerimismaht stabiilne

Investeerimise valdkonnas on mahtude kasv aeglustunud. Erandiks on pensionifondid, mille koondvarade maht kasvas esimese poolaasta jooksul 9 protsenti, ulatudes 3 miljardi euroni.

Fondisektori kasvu on vedanud endiselt kohustuslikud pensionifondid, mille varade maht suurenes 2016. aasta esimesel poolel 251 miljoni euro võrra ehk 10 protsenti, juuni lõpuks 2,9 miljardi euroni. Kasvu poolest järgnevad kohustuslikele pensionifondidele kinnisvarafondid, mille varade maht suurenes poolaastaga 58 miljoni euro võrra ehk 26 protsenti, juuni lõpuks 281 miljoni euroni. Kinnisvarafondide mahu kasvu on toetanud nii uute investorite lisandumine kui ka portfellide väärtuse suurenemine.

Rohkem vara kindlustamist

Elukindlustuse maksete maht vähenes 2016. aasta esimesel poolel 4 protsenti, kokku 41 miljoni euroni. Suurima mahuga toode on endiselt investeerimisriskiga elukindlustus, mis moodustab 31 protsenti kõikidest elukindlustustoodetest.

Kahjukindlustuses laekunud maksete maht aga samal ajal kasvas, 9 protsenti, juuni lõpuks 149 miljoni euroni. Enim on suurenenud liiklus- ja varakindlustuse maksete maht, aasta võrdluses vastavalt 4 miljoni ja 3 miljoni euro võrra.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. October 2016, 10:27
Otsi:

Ava täpsem otsing