Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus turgutab majanduse asemel sotsiaaltuge

    Järgmise aasta riigieelarve nimetas Taavi Rõivas kasvueelarveks, mis võiks panna meie majanduse kasvama. Seni on aga kulutused majandusse püsinud viimastel aastatel pea muutumatuna.

    Septembri lõpus 2017. aasta eelarvet tutvustades ei olnud Rõivasel veel päris täpset plaani, kuidas majandus kasvama panna, sest neid ettepanekuid loodab ta veel sel kuul saada oma majandusarengu töörühmalt. Seni on majanduskasvu edendamiseks esile toodud tuleval aastal langevad tööjõumaksud ja loodav suurinvestori toetus.
    Riigikogule riigieelarvet üle andes ütles Rõivas, et majanduskasvule hoo andmiseks investeerib riik suurte taristuprojektide kõrval oma inimestesse. Kvaliteetse hariduse kõrval on olulisel kohal tööturukoolitused ja tasemeõpe, et meil oleks ka tulevikus majanduskasvuks vajalike oskustega töötegijaid. Samuti peaks kaasa aitama töövõimereform, millega aidatakse tööturule piiratud töövõimega inimesed.
    Viimase viie aasta riigieelarvetes on jäänud kulutused majandusele peaaegu muutumatuks, samal ajal kui sotsiaalsele kaitsele kulutab riik tänavu üle 900 miljoni euro rohkem kui 2012. aastal. Praxise analüütiku Alari Pauluse sõnul räägib see sellest, et sotsiaalkaitse kulutuste prioriteetsus on eelarves kasvanud.
    Eelarvel vananeva rahvastiku nägu
    „Investeeringud taristusse ja ettevõtluskeskkonda on üks riigi funktsioonidest. Meie ühiskonnas ei peeta aga vähem oluliseks ka solidaarsust ja sotsiaalkaitset, mille väärtust üksnes rahas on väga raske mõõta ning seetõttu ei saa siin tootlikkuse argumenti nii üheselt rakendada,“ selgitas ta, miks ei saa võtta suurenevaid sotsiaalkulusid kui ainult riski riigieelarvele. Järgmiseks aastaks on rahandusministeeriumi andmetel planeeritud selles valdkonnas ligikaudu 186 miljoni euro võrra suuremat kulu.
    Sotsiaalkindlustusameti juhi Egon Veermäe hinnangul näitavad üha suurenevad kulutused sotsiaalhoolekandele seda, et Eesti on vananev ja väheneva rahvastikuga riik. Ikka veel kasvab puuetega ja erivajadustega inimeste arv ning koos elatustaseme kasvuga suurenevad ootused ka sotsiaalhoolekandele. „Ainuüksi erihoolekande teenuse, mis on üks paljudest sotsiaalhoolekande teenustest, saajate hulk on viimase viie aastaga kasvanud umbes 25 protsendi võrra. Kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 on see alla 1,3,“ selgitas Veermäe.
    Sotsiaalkaitse kulutuste alla kuuluvad pensionid, maksed pensioni II sambasse ja muud toetused abivajajatele ning töötukassa kulud. Pauluse sõnul sõltub suuremate sotsiaalkulutuste positiivsus või negatiivsus seatud eesmärkidest, varasema eelarve vastavusest nendele ning üldisest majanduslikust olukorrast ehk võimalustest. Ta rõhutas, et kuna suur osa nendest kulutustest tehakse sotsiaalkindlustusmaksete arvel, on see teadlik üheskoos panustamine teatud riskide maandamiseks nagu tervis, vanus ja töötus jne.
    Sotsiaalsest kaitsest rohkemgi on kasvanud kulutused valitsussektori teenustele. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul on selle taga arvestuslik muudatus, sest alates 2013. aastast lisati riigieelarve seaduses nii tulude kui ka kulude poolele kohalikele omavalitsustele edasiantavad maksud summas 930,5 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel on edasiantavate maksude maht mõnevõrra kasvanud.

    Tsitaadid riigieelarvete üleandmistelt riigikogus.

    2017 – Taavi Rõivas: „Ma nimetan 2017. aasta riigieelarvet kasvueelarveks, kuna selle eesmärk on kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja ka riigi efektiivsust.“

    2016 – Taavi Rõivas: „Andsime teile üle läbimõeldud ja vastutustundliku eelarve, mis muudab Eesti inimeste elu paremaks. Eelarve, mis tagab julgeoleku, aitab kaasa sissetulekute kasvule ja suurendab heaolu kõigil, lastest kõige väärikamateni.“

    2015 – Taavi Rõivas: „Eelarvet koostades lähtusime sihist kasvatada Eesti inimeste kindlustunnet. See tähendab eestimaalaste suuremat heaolu. See tähendab teadmist, et rahaasjad on korras. See tähendab garanteeritud julgeolekut. Hea riigikogu, valitsus andis teile üle kindlustunde eelarve.“ 

    2014 – Andrus Ansip: „Tuleva aasta riigieelarve on koostatud mõõduka ettevaatlikkusega. Eelarve on sotsiaalselt vastutustundlik: me aitame neid, kes kõige enam abi vajavad. Eelarve vaatab ettepoole: me jätkame olulisi haridusreforme, panustame riigikaitsesse ja hoiame oma riigi rahanduse korras.“

    2013 – Andrus Ansip: „Ka järgmise aasta eelarvet planeerides on valitsus arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui ka kindla teadmisega, et tuleviku arvel elada ei saa.“

    2012 – Andrus Ansip: "See on eelarve, mille aluseks on ühtlasi nii maailmamajanduse reaalsus kui ka kevadel valijatele antud lubadused. See on konservatiivne eelarve. See on stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarve."

    .

    Majanduskasv võiks tulla kiiremast eurorahade kasutamisest

    Selleks, et elavdada majandust ja tõsta tempokamalt meie inimeste elatustaset, on valitsus otsustanud kiirendada Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamist. Eestil on rahastamisperioodil 2014–2020 kasutada 3,5 miljardit eurot toetusi, millele lisanduvad põllumajandusele suunatud vahendid. Koos meie oma panusega on struktuurifondide vahendeid 4,6 miljardit. See tähendab 1,6 miljonit eurot investeeringuid iga päev selle nimel, et parandada inimeste heaolu ning töö ja elu kvaliteeti.

    Eurotoetustega arendatakse hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja IKT valdkonda. Värskeim näide selle kohta, et valitsus kasutab struktuuritoetust igale Eesti inimesele peagi nähtaval ja tuntaval moel, on alles mõni nädal tagasi kinnitatud investeeringute kava, mille alusel ehitatakse või renoveeritakse järgmiste aastate jooksul üle Eesti 59 tervisekeskust.

    Väljavõte Taavi Rõivase kõnest riigikogu ees.

    Taavi Rõivas,
    peaminister
    .
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Gaasitoru värvi alt kraabiti välja keelatud Vene osad. Leedu tülis vaadatakse ka Infortari firma poole
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.