Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mees, kes pani Roosaare investeerima

    Soome börsiguru Seppo Saario. Foto: Andres Haabu

    Neljapäeval ilmus Seppo Saario uus raamat „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse?“. Teose esmane tiraaž on otsakorral juba enne laupäevast esitlust, kuhu saabub ka börsiguru isiklikult. Äripäev uuris, milles seisneb raamatu fenomen.

    Mõtteid jagavad Seppo Saariolt omal ajal investeerimiseks tõuke saanud investor Jaak Roosaare, LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi ning investor Toomas, keda esindab Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Juhan Lang.
    Jaak, kirjutasid, et Seppo Saariol on suur roll sinu investeerimisteekonna käivitamisel, kuidas see nii läks?
    Roosaare: Enne Seppo raamatut oli olemas Villu Zirnaski 100leheküljeline raamat sellest, kuidas börsil raha teha. Lugesin seda ega saanud vajalikku tõuget. Selle kõrval oli Seppo raamat ainus, mida poelettidelt saada. Kuna teema mind huvitas, siis töötasingi selle ühe suve jooksul läbi – nii jõudis mulle kohale, et igaühel on võimalik börsiaktsia omanikuks saada.
    Kuidas Seppo Saario sinu investeerimiskäitumist ja otsuste langetamise protsessi on mõjutanud?
    Roosaare: Palju, olen ka hiljem tema börsivihjeid analüüsinud ning avastanud, et olen tema kirjeldatud vead ka ise läbi teinud.
    Näiteks loodab alustav investor siis, kui aktsia miinusesse jõuab, et suudab ikkagi nulliga väljuda ning müüb seetõttu oma positsioonid liiga hilja. Nimetan seda bussilt mahajäämise efektiks.
    Lisaks andis Saario mulle usu, et investeerimisega saab tegelda igaüks, ka oma palgatöö kõrvalt.
    Alo, oled öelnud, et see raamat peaks olema iga investori riiulil. Sobib see kõigile, nii alustajatele kui edasijõudnutele?
    Vallikivi: See raamat sobib laiale ringile investoritele. Lugesin kunagi samalt autorilt „100 igihaljast börsivihjet“, olin siis ka alustav investor. Tõsi, toona ei mõistnud ma veel tema nõuandeid õigesti, alles uuesti lugedes saan aru, mida pidanuks mõnes oma investeeringus teisiti tegema.
    Kas värske raamat on universaalne õppematerjal ning asetub ka Eesti konteksti?
    Vallikivi: Seal on päris mitu kihti. Üks neist kohandub igale poole, nii Eestisse, Soome kui globaalselt – sellesse kategooriasse kuuluvad nõuanded on universaalsed.
    Samas on lisaväärtuseks 60 aastat Saario kogemust. Samuti saab raamatust hästi teada, kuidas 90ndatel börsidel käituti, näiteks siis, kui Nokiaga hullus kaasas käis.
    Mõistmiseks on raamat lihtne ka esimesi samme tegevale investoritele. Siiski tuleb arvestada, et tahes-tahtmata on termineid, mis tuleb lihtsalt endale selgeks teha. Selles raamatus on hästi palju informatsiooni, mida korraga on keeruline hallata.
    Kuidas Saario värske teos Eestisse jõudis?
    Investor Toomas: Toomasele tulevad meilile teavitused kui midagi olulist maailmas juhtub. Nii ka Seppo Saario puhul - aasta algul potsatas postkasti teade, et Saario on Soomes välja andnud oma bestselleri uuendatud ja värskendatud trüki.
    Kuna investor Toomas teab, et Seppo Saario raamatute vastu on suur huvi ning need on teda ennast ka mõjutanud, siis Toomas kirjutaski Saariole, et tahaks kokku saada ja teha intervjuu.
    Seejärel sõitis Toomas Helsingi külje alla Saariole külla ning nii tuli ka jutuks, et see raamat tuleks ka Eestis välja anda. Sealt tuligi tõuge, Toomas on Saarioga sellest ajast sagedases kirjavahetuses.
    Saario teosed müüakse väga kiiresti läbi, mis tema fenomen on?
    Vallikivi: Eesti börsiajalugu on nii lühike, Seppo saab öelda, et on tegutsenud sellest rohkem ja pikemalt.
    Investor Toomas: Saario oskab keerulised asjad lihtsaks teha, räägib inimeselt inimesele, ja seda läbi oma kogemuse.
    Vallikivi: Oma kogemuse lisamine teemasse on väga oluline ja Seppo oskab seda väga hästi teha.
    Roosaare: Tema populaarsus tuleneb sellest, et börsiteemadel endiselt väga palju ei kirjutata. Lisaks on Saario ise selle kõigega nii pikalt tegelenud. Tegu on justkui Soome Warren Buffettiga - kui Buffett raamatu kirjutaks, müüdaks see ka kiiresti läbi.
    Populaarsus toodab aga uut populaarsust ja kui uus raamat tuleb, siis tahetakse eelmiste toodete tõttu ka seda lugeda.
    Kui saaksite valida ühe nõuande, mille olete Saariolt kõrva taha pannud, siis milline see oleks?
    Roosaare: Osta, kui riik erastab! See nõuanne viis ka mind börsile, paar nädalat pärast seda, kui olin tema börsivihjeid lugenud, toodi Eesti Telekom turule. 
    Samuti on mul meeles vihje, et müü aktsiad, kui ettevõte ehitab uue peakontori. Näiteks kui SEB uus maja kerkis 90ndate lõpus, oli see väga hea vihje.
    Vallikivi: Soomes toimusid asjad täpselt samamoodi. Saario kirjeldas, et müüs aktsiad maha, kuna peakontorile kulutati liiga palju. Ja hiljem need ettevõtted ka põhja läksid.
    Investor Toomas: Soovitusi on üsna palju. Investeerimine on muudetud elustiiliks ja iga detail on mingi nurga alt läbi mõeldud. Annab lugejale võimaluse pidevalt raamatu vahendusel temaga vaimselt diskuteerida.
    Seppo Saario tuleb 29. oktoobril Tallinnasse oma raamatut esitlema – mida tahaksite temalt küsida?
    Roosaare: Mind huvitab, et kui ta juba varajases eas heale järjele jõudis, mis motiveeris teda asjaga edasi tegelema, mis motiveeris kõigega nii süvitsi minema. Tegelt ma arvan, et natuke tean ka vastust – see on kõige ägedam hobi orienteerumise kõrval.
    Samuti tahaks teada, kuidas see ta pereelule on mõjunud. Tema biograafiast selgub, et mitut asja on korraga keeruline teha – täitsa huvitab, kuidas abikaasa sellesse suhtus, et ta kogu aeg istus ja aruandeid luges.
    Vallikivi: Mind huvitab, mis on tema suurimad vead, mis ta on teinud. Sellest ta ei kirjuta, kuid ma tean, et sellise karjääri jooksul neid ikka tekib. Tahakski konkreetseid näiteid, usun, et räägib hea meelega.
    Samuti on huvitav, kas ta on ise oma reeglite vastu eksinud ja kas on Soomes ettevõtteid, millega ta on tõesti ebaõnnestunud, ja seda hoolimata reeglite järgimisest.
    Investor Toomas: Tema raamatus on mitmed edulood detailselt välja toodud, aga seal tekib küsimus, et kui palju ta ise neist osa on saanud. Kui suur on Soome börsiguru enda panus? Ta enda rolli ei maini, võib-olla liigne tagasihoidlikkus,
    Teine asi, mida Toomas on ka küsinud, on uuemad aktsiavihjed, hiljuti Saario just ühe ka andis. Siin tuleb muidugi ka arvestada, et Saario investeerimisstrateegia on teistsugune kui investor Toomasel. Seega kui ka Toomas alati guru õpetusi ei jäljenda, siis oma jälgimisnimekirja võtab ta need ikka.
    Saario ja Buffett on turu keskmisest edukamad investorid. Mis on see nende ühine joon, neid iseloomustav märksõna?
    Roosaare: Neid ühendab see, et nad on 60 aastat investeerinud. Kui nii pikalt investeerid, siis ei olegi väga vaja enam turgu võita - puhtalt turutootluse pealt tuleb ka päris korralik tulemus. Nii Buffetti kui Saario eelis on see, et nad on pikalt tegutsenud, pole turgudelt välja astunud ega börsipõhjas paanitsenud.
    Mõlemad usuvad, et hind ja väärtus on kaks eri asja ja ajastavad börsipaanika põhju. Oluline on põhi ära tunda. Kui püksid hakkavad püüli sõeluma, siis tuleb sundida end investeeringutesse sisse jääma.
    Vallikivi: Kui tahta edukaks saada, siis selleks on kolm eeldust: 1) aeg – mida pikem ajaperiood, seda tõenäolisemalt jääd plussi. 2) reaalsed tulemused – numbrid tuleb ette näidata. 3) hea üldistamis- ja jutustamisoskus, et anda edasi neid mõtteid, mida teised on kehvemini formuleerinud. Samuti tuleb loetavalt oma vigu ja oskusi formuleerida.
    Investor Toomas: Mida Buffettilt võib õppida, on see et ei ole vaja teha väga palju, aga tuleb teha õigeid asju. Kui tehinguid hakkab tulema liiga palju ja tundub, et oled väga osav turul, siis see on ohu märk. Ja ei pea tegema üldse erakordseid asju, et saavutada erakordseid tulemusi.
    Jaak, sa oled kriisi juba näinud, kuidas rasketel hetkedel kindlustunde säilitad?
    Roosaare: Tegin esimese kriisi kohta oma lõputöö. Aga aktsiatega olin enda meelest väga konservatiivne ja hakkasin aktsiaid ostma siis, kui need tundusid hästi odavad. Samas hästi on meeles, et Olympicut ostsin 0,9 euro pealt ja siis ta vajus 0,3 peale.
    Vead, mis tegin – mingid ettevõtted ostsin küll põhjast, kuid panin nad suure rõõmuga tõusu nähes liiga kiiresti müüki. Väga raske on praktikas neid lihtsaid osta- ja hoia-põhimõtteid järgida.
    „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse?“
    Autor: Seppo SaarioIlmumisaeg: 20. oktoober 2016Lehekülgi: 352Kirjastus: ÄripäevSeppo Saarioga saab isiklikult kohtuda ja raamatusse autogrammi küsida Investeerimisklubi üritusel „Vestlusõhtu investoriga“ 29. oktoobril kell 15.00-19.00 Radissonis, kus toimub ka raamatu esitlus. Kohtade arv piiratud.Lisainfo ja registreerimine: [email protected]
    Allikas: Äripäeva raamatuklubi
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.