Soome maksupettuste jäljed toovad Eestisse

Pettuste jäljed viivad Soomest väljapoole, peamiselt Eestisse.

Augusti teisest poolest on välja tulnud paarsada pettusekatset, ütleb Soome maksuameti kuritegevusvastase üksuse peainspektor Juha Kuusala. Pea iga päev selgub uusi juhtumeid.

Kuusala sõnul on maksuamet pettuselaine tõttu kontrolli tihendanud ja peale ühe juhtumi on need ka jäänud ainult katseteks. „Kontrollime praegu käsitsi kõik ettevõttekontode muutused üle. Enne ei lähe ükski tagastus teele,“ räägib Kuusala.

Kui katsed oleksid õnnestunud, oleks kahju küündinud vähemalt 30 miljoni euroni. „Tulemus oleks võinud palju hullemgi olla. Kui kurjategijad oleksid oma tahtmist saanud, oleksid nad tegevust kuude viisi jätkanud. Kahju oleks võinud jõuda sadade miljonite eurodeni,“ tõdeb Kuusala.

Kurjategijad on kasutanud mitmesuguseid võtteid. Üks võte on võltsida ettevõtte vastutava töötaja nime ja vahetada ettevõtte maksutagastuseks kasutatav konto teise vastu. Sellele kontole on siis üritatud taotleda maksuametilt käibemaksutagastust.

Ettevõtete andmeid on kogutud avalikest allikatest – äriregistrist ja ettevõtete kodulehekülgedelt.

Kuritegude jälje viivad välisriikidesse, eeskätt Eestisse, kuigi ka soomlasi on osalejate hulgas.

„Meil oli juba andmeid Eesti maksuametilt, kus seda oli varem tehtud samade isikute poolt ehk me olime selleks juba ette valmistatud. Peaaegu samal ajal märgati meie kontonumbrite kontrollis, et meie maksuametisse hakkas saabuma kahtlasi kontonumbrivahetuse taotlusi. Selle järel peatati kõik muutused,“ räägib Kuusala.

Kurjategijad saadavad raha kiiresti ühelt kontolt teisele edasi ja lõpuks võetakse raha välja. Vara tagasisaamine ja kurjategijate kinnivõtmine on keeruline, kui mitte võimatu.

 

Maksuamet on ühtlasi leidnud pettust võimaldanud turvaaugu. Maksuamet ei saatnud kontonumbri muutusest teadet ettevõtte vastutavale isikule, enamasti on selleks tegevjuht. Seetõttu oleks maksuamet võinud saata ettevõtte ülemääraselt makstud makse kurjategijate kontole, kui ettevõttes oleks toimunud raha liikumist enne pettuse avastamist.

Kuusala möönab, et turvaauk oli, ja ütleb, et käsil on automaatse kontrollisüsteemi parandustööd. „Praegu me kontrollime iga viimase kui kontonumbri muutmise taotluse telefonitsi üle, nii et kindlus on sajaprotsendiline,“ kinnitab Kuusala.

Kuriteo sihtmärgiks olevad ettevõtted said muutunud kontonumbritest teada alles siis, kui maksuamet nendega ühendust võttis. Sihtmärgiks olnud ettevõtted olid enamasti väikesed või keskmise suurusega, kuid nende hulgas on ka paar suurt firmat. Nende nimesid ei avaldata.

Ühel juhtumil pettusekatse õnnestus ja maksuamet kandis kurjategijate kontole paar tuhat eurot.