Kasuta palgakasvu raha tõhusalt

Põhjala ütles, et tänapäeval ei piisa töötajate leidmiseks ja hoidmiseks enam palgast. Ta juhtis septembris toimunud seminaril Palga Päev tähelepanu sellele,et peale palga on inimeste jaoks olulisel kohal ka töökeskkond ja juhtimiskultuur. Teisisõnu vaadatakse, kas selles organisatsioonis on mõnus töötada. Kui kultuur on paigast ära, ei aita ükski soodustus ega boonuspakett. Põhjala selge sõnum oli, et tänapäeval palgast ei piisa lõpmatuseni pole võimalik palku tõsta ja eesmärki aitavad tihti saavutada ka teised vahendid.

"Kui inimesel on organisatsioonis hea töötada, siis ei ole ta nõus kergekäeliselt ära minema. See kehtib just kõrgemate ametite puhul, töölised vaatavad rohkem palganumbrit. Alati aitab see, kui küsida töötajatelt endilt, mis neid motiveerib ja mida nad tegelikult sooviksid," rääkis ta.

Esimene ja kõige tähtsam asi mis aitab töötajaid tööl hoida on tööandja inimlik suhtumine, toredad kolleegid ja töötaja mõistes õiglane palk. Olukorras või piirkonnas, kus tööpuudus on suur pigistab inimene vähemalt kahe esimese komponendi osas silma kinni.

Küll aga on ta kohe valmis hääletama jalgadega kui talle avaneb mõni parem võimalus.

Sama kehtib ka sektorites, kus tööjõupuudus on terav ja palgatase juba praegu kõrge. Lisandub ka asjaolu, et inimesed on juba saavutanud teatava majandusliku kindlustunde ja nende jaoks ei ole probleem ebameeldiva tööandja juurest lahkuda ja rahulikult paar kuud endale sobivat ettevõtet või organisatsiooni otsida.

Järjest olulisemaks muutub sisekommunikatsioon, võidumeeste hulka kuuluvad need ettevõtted, kes on juba praegu aru saanud, et kõikide toimuvate muutustega peab oma töötajaid kursis hoidma või isegi välja töötama majasisese brändingu plaani. Kommunikatsiooni puudulikkus või selle vale esitamine kipub praeguses infoühiskonnas aina rohkem probleeme tekitavaks muutuma.

Palgakulude suurenedes on järjest rohkem organisatsioone hakanud aru saama palkade diferentseerimise vajadusest, ei saa tõsta palka kõigil ja ühesuguse protsendi võrra vaid tuleb läbi mõelda plaan kuidas eelarves uue aasta palgakasvuks eraldatud raha kõige efektiivsemalt ära kasutada.

 

Paratamatus on see, et palgatõusu kiirenedes suureneb ka ettevõtete hulk, kes oma asjad kokku pakivad ja Eestist lahkuvad. Paljuski oli nende töömudel üles ehitatud Eesti odavale tööjõule. Samas see on toimunud tegelikult kogu aeg ja väga suurt traagikat ma selles ei näe. Kokkuvõttes on Eesti majandusele kasulik, kui üks ärimudel, mis nägi oma töötajatele ette 1000 eurot kuupalka asendub ärimudeliga, kus töötajatele palga maksmiseks rohkem raha jagub.

Ohtlik on see, kui palgatõusu tempo läheb liiga kiireks ja ettevõtete ning ametikohtade hulk, kes lõpetab oma tegevuse ületab ettevõtete ning ametikohtade hulka, kes oma tegevust Eestis alustavad või laiendavad.

Palgatõusude diferentseerimine ja töö ning töökorralduse efektiivsemaks muutmine läbi IT lahenduste. Ideaalis soovivad ettevõtted kasvatada nii käivet kui kasumit ja seda saab saavutada läbi mingite tegevuste automatiseerimise nii, et täiendavalt inimesi ei ole vaja juurde palgata. Värvates tööle uusi inimesi ja jättes oma tööprotsessid üle vaatamata on samade väljamüügihindade juures võimalik saavutada käibe kasv ning kasum võib hoopis kahaneda, kuna nii olemasolevad kui uued töötajad soovivad saada kõrgemat palka. See on täpselt see, millele majandusanalüütikud viimasel ajal tähelepanu on juhtinud.