Vähi Trumpi võidust: sõjaoht vähenes

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 9. november 2016 kell 12:24
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vähi Trumpi võidust: sõjaoht vähenes
Kunagise peaministri ja ettevõtja Tiit Vähi sõnul tähendab Donald Trumpi võit Eesti jaoks sisuliselt seda, et sõjaoht on väiksem kui eile.
Mis on teie esimene emotsioon seoses Donald Trumpi võiduga USAs?
Ma olen juba pool aastat prognoosinud Trumpi võitu – mul oli õigus.
Paljud prognoosisid, et võidab Hillary Clinton. Miks ikkagi Trump võitis?
Trump võitis, sest nii nagu paljudes teisteski kohtades maailmas, valitses ka USAs suur rahulolematus praeguse poliitikaga. Kuna Trump pakkus uut, siis inimesed valisidki uue, valisid muutuse.
Kuidas Trumpi võit Eestile võib mõjuda?
Ma usun, et täna on sõjaoht väiksem kui see oli eile.
Miks?
Trump on väga realistlik inimene. Vaatasin ka tema kõnet – suur, tugev ja kindlasõnaline nagu president Hollywoodi filmist. Ma usun, et ta on pragmaatiline. Tal on tore perekond, selline inimene ei ole sõjahüsteerik.
Samas on tema varasemad väljaütlemised päris teravad, isegi rassistlikud.
Ma ei ole nii täpselt kampaaniat jälginud, kuid mis puutub USA valmistesse, siis oli palju tigedust ja väljaütlemisi. Aga ju oli selline arvestus tehtud, et selliste väljaütlemistega jõuab edasi. Tähelepanuväärne on see, et Trump kulutas kampaania jaoks kaks korda vähem raha kui Clinton, ja suur osa oli tema enda raha.
Kuidas Trumpi võit Eesti julgeolekule mõjuda võib?
Eesti julgeolek on viimase kümne-kahekümne aasta jooksul muutunud halvemaks. Käib sõjahüsteeria. Mitte keegi Eestis, ei endine ega praegune poliitik, soovi lääne orientatsiooniga poliitikat Eestis muuta. Ma arvan, et ka Savisaar ei soovi seda. Aga me peaksime oma idanaabri suhtes rahulikumad olema. Ma loodan, et Trump on võimeline dialoogiks.
Dialoogiks Putiniga?
Dialoogiks kõigiga sõja ärahoidmiseks. Kaasa arvatud Venemaaga. Mis puudutab Trumpi võitu, siis see oli Ameerika rahva otsus ja soov. Putinil on Venemaa rahva toetus. Iga riigi siseasi on see, kes on tema president. Mis on meil selle vastu, et kaks tuumariigi presidenti on valmis pidama dialoogi?
Kuid ma usun, et meie julgeolek pole kindlam, kui me kogu aeg Venemaad torgime ja räägime sõjast. Meie eelmine presidentki ju ütles, et Eesti lausa valmistub sõjaks. Mina ei taha sõda.
Trump on olnud ikkagi terav, ka rääkides Balti riikidest….
Ma arvan, et Balti riigid pole täna probleem, kui me ise ennast probleemiks ei tee. Ma ei näe mingit põhjust, et Venemaa okupeeriks Balti riigid. Mida ta sellest saaks? Mitte midagi. Ta saaks täieliku rahvusvahelise isolatsiooni. Venemaale ei meeldi, et siin asuvad NATO baasid, mis sihivad neid. Selles suhtes tuleks leida mingi kompromiss.
Kuid ma pean dialoogi pidamise all silmas dialoogi leidmist Süürias ja Ukrainas. NATO riigid tegid vea, kui 2008. aastal käisid välja mõtte lubada NATOsse astuda ka Ukrainal ja Gruusial. Seda on öelnud ka Henry Kissinger, et see oli viga. Venemaa tundis siis, et see on viimane piisk.
Aga Ukrainast ja Gruusiast tuleb ju ka aru saada, miks nad tahtsid NATOsse.
Tuletame meelde aastat 1962, siis oli teatavasti Kuuba kriis. Kuuba oli saavutanud iseseisvuse. Kui NSV Liit tahtis sinna paigutada relvi (k.a tuumarelvi), siis Kennedyle see ei meeldinud – nad olid põhimõtteliselt nõus alustama kolmandat maailmasõda. Siis lepiti aga kokku ja sõjaks ei läinud. Kuubal oli iseenesest ju õigus lubada oma territooriumile NSV Liidu baasid, kuid USA vastas siis, et asi ei olnudki rahvusvahelises õiguses, vaid USA julgeolekus. Neid asju võidakse võtta nii.
Kuidas Trumpi võit majanduskeskkonnale mõjub? On juba olnud börsikõikumisi ja räägitud sellest, et osa inimesi ja ettevõtteid tahab USAst ära kolida.
Selliseid emotsionaalseid väljaütlemisi on olnud ka Eesis paljude ärimeeste poolt. Et kui see nüüd juhtub, vot siis ma lähen ära! Midagi ei juhtu. Trump on majandusmees. Ma arvan, et USA majandusel hakkab minema paremini – Trump jagab majandust.
Ka Eestis on praegu huvitav aeg – riigipööre – Kesk, IRL ja SDE alustavad prognoosi järgi peagi läbirääkimisi. Kuidas sellele vaatate?
Väga rahulikult – see on demokraatia. See, kel on enamus parlamendis, teeb valitsuse. Oli kunagi aeg, kus Edgar Savisaar arvas, et tema üksi võib olla Eesti peaminister, mina tõestasin, et ma võin ka. Mart Laar tõestas ka. Taavi Rõivas on nüüd hakanud arvama, et tema on ainuke, kes võib valitsust juhtida. Ma ei näe probleemi, kui Jüri Ratas saab peaministriks, tal on kogemust Tallinna linnas, ta on olnud asespiiker, tal on kahekordne kõrgem haridus. Ma ei usu, et midagi halba juhtub. Aga meil toimub dialoog nüüd ja me ei saa öelda, et meil on võimalik üks ja ainuke peaminister ja see on Rõivas.
Mida arvate sellest, et Taavi Rõivas ei astunud ametist tagasi, vaid otsustas koos erakonnaga parempoolse valitsuse eest lõpuni võidelda?
Ju talle soovitati nii. Nagu te mäletate, mina tegin teistmoodi omal ajal. Ma nägin, et mu toetus rebeneb. Siis ma läksin parlamendi ette ja ütlesin, et astun tagasi, et riik saaks minna edasi.
Aga miks te ikkagi tegite nii?
Ma leidsin oma parteist tollal Mart Siimani ja pakkusin, et koalitsioon on hea ja Mart Siiman jätkab. Ja ma oleks ka praegu reformierakondlase või Taavi Rõivasena nii käitunud, et oleksin öelnud, et astun tagasi, aga meil on siin rasketel ja keerulistel aegadel üks hea rahvusvahelise kogemusega mees ja ma näen, et Siim Kallas võiks tagasi tulla ja olla see mees.
See ei tundu enam päevakorras olevat.
See on päevakorrast maas praegu. Aga mina toona võtsin sellise teema päevakorda.
On räägitud ka sellest, et uus võimuliit pöördub nüüd järsult vasakule.
Ma arvan, et Reformierakond on olnud suhteliselt vasakpoolse suunaga nagunii. Ei usu, et midagi eriti juhtub.
Probleem oli ju selles, et Reformierakonda hoidis 17 aastat valitsuses vastandumine Keskerakonnale ja Savisaarele, mõneti ka Venemaale. Reform mõnitas Savisaart ju isegi siis, kui ta peaaegu surnud oli. Reform vihkas Savisaart ja Keskerakonda, kuid tänu neile nad suutsid olla võimul. Nii kui Savisaar kukkus parteijuhi kohalt, kaotab Reform järgmisel päeval koha valitsuses. Nad oleksid võinud oma vaenlasega paremini ringi käia.
Kuid mis puutub sellesse, kas tuleb Ratase valitsus ja kellega – see on demokraatlik protsess. See, kel on parlamendi enamuse toetus, see teebki valitsuse. Võtame asja rahulikult.
Reformierakond asja väga rahulikult ei võta. Nad räägivad, et koalitsioonipartnerid on nad reetnud.
(naerab) Seda on juhtunud varemgi. Ma ei hakka mälestusteraamatut ette lugema.
Arvestada tuleb sellega, et on Brexit – muutuse soov. On Trump – muutuse soov. Ega USA president üksi otsusta, neil on mõttekojad ümber, meeskond ümber. Ja ma ei usu, et vabariiklaste meeskond on nõrgem kui demokraatide meeskond.
Mis puudutab Eestit, siis – oleme rahulikud. Väljas on ilus talveilm. Kui tuleb valitsuse vahetus, siis see on rahva tahe. Parlamendi valis rahvas ja neil on õigus umbusaldushääletada, kui nad sellega hakkama saavad, ja ka toetada uue valitsuse töösse astumist. Mina usun demokraatiasse.
Uue võimuliidu ühe osalise Keskerakonnaga seoses on viidatud palju ka selle koostööleppele Ühtse Venemaaga.
Kasutame ikka õigeid definitsioone. Koostöölepingust pole juttu, on üks protokoll, mis räägib ka kultuurist ja muusikast ja spordist muu hulgas. Iseenesest me peaksime tegema Venemaaga spordi-, kultuuri- ja muualast koostööd, mitte vaatama sinna suunas läbi NATO kahurisihiku.
Seda kasutatakse ära Keskerakonna vastu.
See on poliitika. Kui me räägime majandusimest, siis kümne aasta jooksul pole Eesti majandus kasvanud ühtegi protsendipunkti. Mis on riigiettevõtetega juhtunud? Ja millised skandaalid on olnud? Las see olla siis. Kui keegi hakkab midagi nüüd halvasti tegema, siis võtame ta sellest eest maha. Nii nagu me praegu võtame maha Reformierakonna, kes pole kümne aasta jooksul suutnud majandust tõsta ühtegi protsenti.
Mida te kogenud poliitikuna soovitaksite uuele võimalikule peaministrile Jüri Ratasele?
Soovitaksin talle, et ta arvestaks koalitsiooniga, ministritega. Aga samas, et ta juhiks valitsust ise, nagu tegin seda mina, mitte ei laseks tagatubadel juhtida.
Nagu see siiamaani on meil olnud?
(naerab vastuseks)
Ise vastutada, ise juhtida ja mõelda. Kuid kuulata ka nõu. Ning töötada Eesti riigi ja rahva heaoluks. Selleks, et midagi hakkaks toimuma üldse, tuleks tegeleda sõjaohu vähendamisega. Kui see ei vähene, pole mõtet investeerida ja lääne investorid on siit läinud. Me võime tõsta neid makse siia ja sinna, kuid kui Eesti on tupikmaa, siis siin majandus ei kasva.
Ettevõtjad on mures, et vasakpoolsema võimuliiduga kasvab maksukoormus. Mida sellest arvate?
Kogu aeg on ju Rõivase valitsus tõstnud makse. Kuna majandus pole kasvanud, siis mis on jäänud valitsusel üle, et saada riigieelarve enam-vähem tasakaalu? Tõsta makse.
See pole aga lõputu võimalus. Soovitan Ratase valitsusel mõelda sellele, kuidas majandus käima tõmmata ja rohkem raha teenida ja siis võib-olla hoopis vähendada makse.
"Trump tõstis vähem haritud töölisklassi mure kilbile"
Mitte miski USA poliitikas pole väga muutunud, valijaskond on väga polariseerunud. Tegelikult demokraatidel on oma toetajad ja vabariiklastel omad. Nende inimeste eelistused ei muutunud viimase 11 kuu jooksul. Need valimiskampaaniad ei ole USAs, kuid aina enam ka meil, suutelised muutma inimeste väljakujunenud eelistusi. Ja see ei ole ka nende eesmärk. Eesmärk on pigem oma valijate aktiivsuse suurendamine. Trumpil õnnestus see teatud segmentides palju paremini kui Clintonil. Tegelikult võitis Trump vaid ühes segmendis – ta võitis keskharidusega ja vähem haritud valge mehe hääle. Ta võitis selle sellise ülekaaluga, et see, et ta kõik teised grupid kaotas, enam ei lugenud. Selles polnud iseenesest midagi üllatavat. Üllatav oli aga see, kus demokraadid ka alt läksid, et nende valijad olid valimiskäitumises võrreldes 2012. aastaga passiivsemad ja tulid vähem välja. Eriti oli see passiivsus näha afroameeriklaste ja aasiaameeriklaste hulgas, kes seekord olid passiivsemad kui varem.
Trump viis lõpuni selle, mida kampaania lubas, et ta tõstab kilbile vabakaubandusest, globaliseerumisest ja suurtest sotsiaalsetest ja kultuurilistest muutustest kõrvale jäänud töölisklassi mure. Selle ta tõstiski kilbile. Ja tema valija valis ta võitjaks.
Üleüldises inimlikus mõttes on Trumpi puhul probleemiks tema väljaütlemised vähemusgruppide, naiste jt suhtes. Kuid vaadates läbi Eesti-välise julgeolekupoliitika perspektiivi, siis probleemiks pole Trumpi poliitilised seisukohad. Neid pole piisavalt, et me teaksime, et need on tema omad, mitte valmis kirjutatud read. Probleemiks on see, et me tegelikult ei tea, mis need seisukohad on ja mis tema presidentuuriga kaasneb. Riigipead vahetuvad ja määramatust on ikka. Lihtsalt USA roll meie julgeolekus on põhimõtteline ja see määramatus just ongi risk. Kuid selle asemel, et sotsiaalmeedias säutsuda, et kõik on läbi, tuleb meil endal rohkem tööd teha. Algavatel koalitsiooniläbirääkimistel Eestis peaks see olema oluline sisend uuele välisministrile, et Balti riikide lobi USAs taastada endisel tasemel.
.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum