Restoranitest: Sardiinide peidukoht on avastatud

Vaatamata Eesti üle 1200 kilomeetrisele rannajoonele on meil mereäärseid ja merevaatega restorane häbematult vähe ja iga uue lisandumine on juba iseenesest sündmus. Sardiinide akende all merd tegelikult ei ole, vaid voolab Pirita jõgi oma viimaseid meetreid enne merre suubumist, kuid vaated ja meeleolu on vägagi merelised.

Restoran Sardiinid asub Pirita sadamas jõesuudme vasakul kaldal Jahtklubi majas. Jahtklubi hoone ehitati koos ülejäänud purjespordikeskusega 1980. aastal olümpiaregatiks.

Aastad on teinud oma töö ja vaatamata Sardiinide olemasolu kinnitavale reklaamile on esialgu raske uskuda, et mahajäetud välimusega trepikoda tõepoolest restorani viib – restoran asub kolmandal korrusel.

Kord juba kohal, on pilt aga sootumaks teine: mõlemasse külge avanevad imeliselt kaunid vaated jõele ja jahtidele, mis vaatamata ootamatult maha sadanud lumele ikka veel liikvel, kaugemal Tallinna siluett ja lumepilvede vahelt aeg-ajalt välja ulatuv õhtupäike – tõeline talvemuinasjutt.

Õhulist ja merelist meeleolu toetab napp sisekujundus: hele puitpõrand, pisut viiteid paadiakssessuaaridele, punutisi, vaasides kõrkjad ja värvilised sügislehed. Ei midagi ülearust. Isegi muusikat on väga parajas koguses: täiesti olemas, kuid taustategijale sobivas mõõdukuses.

Päris kalarestoran Sardiinid ei ole, aga kala-liha vahekord on tublisti kala kasuks. Pakutakse austreid, iherust ehk meriforelli, kammkarpe, sinimerekarpe, hiidkrevette, turska, Tšiili meriahvenat ehk Patagoonia kihvkala. Varasemad kogemused, kus menüü lahkelt kalaroogasid lubab, kuid tegelikkus ehk varustajad lubadustele järele ei jõua, panid enne menüüsse süvenemist uurima, et ehk on ka midagi sellist, mida täna pole võimalik tellida. “Kõik on olemas,” kinnitas ettekandja.

Sardiine, neid väikese Sardiinia saare järgi nime saanud soojavee kalakesi, ei kohta meil just sageli. Lootust Sardiinide-nimelises restoranis sardiine süüa nimetaksid juristid ilmselt õiguspäraseks ootuseks.

Menüü vastab ootustele: eelroaks pakutakse sardiine marineeritult portugalipärases salatis, pearoaks grillitult, koos sparglite, viigimarjade(!) ja kurgi-selleri tartar-kastmega. Mõlemad maitsvad ja loomingulised road.

Et kala kõrvale magusaid viinamarju ja kastme asemel kurgi-selleri tartari pakkuda, selleks peab peakokal olema selge visioon. Ja muidugi professionaalseid oskusi. Seda kõike tundus Sardiinide köögipoolel jätkuvat. Ka tursaga oli loominguliselt ümber käidud – kaetud see õhukestest kartuliliistudest soomustega, mis tegid muidu suhteliselt ebaatraktiivsest kalast efektse eluka.

Magusa osas fantaasiaküllus küll lõppes, aga see tundub juba paratamatusena – nii on peaaegu kõikjal (kui üksikud erandid välja arvata). Kui midagi veel lisaks menüü desserdiosa kohendamist vajaks, siis on see veinivalik, eriti klaasiga pakutavate veinide osas.