McClure pidas silmas seda, et sotsiaalmeediakanalite tähtsus tarbija päevas kasvab ning suurele osale inimestest on see ainus infoallikas. Tasakaalustatud meediaväljaannete ehk ajakirjanduse asemel, kus sõna saavad mõlemad pooled, kehtib faktide kontroll ning taotletakse objektiivsust, tarbitakse vaid seda, mis näiteks Facebooki uudisvoost nendeni jõuab.
See tähendab, et kogu pakutu koosneb sõprade-tuttavate ja ka maailmavaatelt sobivate inimeste soovitustest ja infost, mille abiga saab kasutajaid manipuleerida. Inimesed elavad oma mullis, näevad maailma vaid omale sobivates toonis. Ameerika elab justkui kahes täiesti erinevas reaalsuses – Trumpi pooldajate uudisvoo ujutab üle tema retoorika, Clintoni valijail ühisosa või tasakaalustatus puudub ning kasutajate omavahel suhtlema panemise asemel saab sotsiaalmeediaga neid üksteisest lahti rebida.
„Elame sellises reaalsuses, kus inimesed teevad samades tingimustes otsuseid täiesti erineva info põhjal,“ selgitas maailma mõjukaima idufirmade kiirendi Y Combinator asutaja Justin Kan.
Suhtluskanal või tsensor?
See kehtib tegelikult mõlemas suunas, täiendas investor, Skype´i kolmas töötaja Eileen Burbidge. „Elasin midagi sarnast läbi juunis, kui kodumaal Inglismaal hääletati Brexiti poolt. See valik tuli toona samasuguse üllatusena nagu täna Trumpi võit, sest sotsiaalmeedia põhjal tundus, et välja astumise soov pole võimalik.“ Ehk kaaskodanikud, aga ka ettevõtjad või poliitikud ei tea, mis toimub tegelikult nende kaasmaalaste peas.
Justin Kan näeb lahendust selles, et sotsiaalmeediakanal võtab rohkem vastutust ja vaatab näiteks ümber, mis valemite järgi vahendab kanal tarbijatele kuvatavat sisu, või siis tagab kõigini ühesuguse info jõudmise. Burbidge hindas selle aga küsitavaks ideeks. „Ma ei usu, et see on õige vastus. Kui inimesi suruda sama infot vaatama, siis kes valib kanali ja info?“ esitas ta retoorilise küsimuse.
Tasub teada
Facebooki kolm tähtsamat arengusuunda lähiaastail
Võrgu külvamine – 7,3 miljardist maailma elanikust ligi poolel pole ligipääsu internetile. Facebook otsib võimalusi, kuidas väheasustatud maapiirkondadesse võrk viia ning katsetab V-tähe kujulist pikamaalennukit Acquila, mis kaalub umbes pool tonni ning mis lendab tavalennuliiklusest kõrgemal. See päikesepaneelidega varustatud liikuv nii-öelda mast peaks suutma varustada internetiga ka planeedi kaugemaid paiku.
Tehisintellekt – seda kavatseb ettevõte kasutada, kus vähegi võimalik – alates sellest, mida näeb kasutaja oma uudisvoos, fotode ja inimeste märkimises ning turvalisuseni välja.
Virtuaalne reaalsus (VR) – kaks aastat tagasi ostis sotsiaalvõrk VR-seadmete tootja Oculus, millega koos arendatakse uue põlvkonna nii-öelda virtuaalse reaalsuse prille. Uus lahendus peaks olema juhtmevaba, kaua kestva akuga ning kerge ja kompaktne.
Allikas: Facebooki tehnoloogiajuht Mike Schroepfer
Maailma mõjukamaid võrke Facebook aga kohati nii tegutseb ja tahab kasutajalt vastutust enda kätte haarata. Näiteks rääkis ettevõtte turvajuht Alex Stamos konverentsil, et kasutajad ja nende paroolid on internetis enim levinud ohuallikad.
„Kasutajanimi ja turvasõna on lahendus nelja aastakümne tagant ega sobi tänasesse. Paroolide aeg on möödas, sest see ei ole turvaline lahendus,“ selgitas Stamos. Ebakindlaks muudavad selle lahenduse kasutajad, kes muukimatu salasõna asemel midagi levinut – 123456, parool jne – valivad, ja nii ongi mustal turul müügis 10 miljoni inimese paroolid, mistõttu on võrk ka oma kasutajaile teada andnud, et tolle turvavõti on saadaval.