Kõik ruttu köiel kõndimist harjutama

Me tahame iga päev hästi palju korda saata, olla igast sündmusest ja muudatusest kohe informeeritud, jälgida tuttavate (ka võõraste) virtuaalset käekäiku, viibida korraga siin ja seal, märkamata, kui suurt tohuvabohu see meie ajus tegelikult tekitab. Mitme asjaga tegelemine pärsib meie mõtlemisoskust rohkem, kui me arvatagi oskame. Niimoodi lakkamatult rööpräheldes pistab kiire argipäev meid lihtsalt „nahka“, ilma et me oleks jõudnud oma põhitegevusse vajalikul määral üldse süvenedagi. 

"Ainult mõtlemine on tee uue kvaliteedini," rõhutas ajuteadlane Jaan Aru Koolituskonverentsil 2017. Et ühele asjale mõtlemine ei oleks nii raske ja tülikas, soovitas Aru hoida aju alati muust prahist tühjana ning anda sellele lühikesi konkreetseid ülesandeid, mis on lahendatavad 25 minutiga. Sel kombel tööülesandeid lõikudes on rööprähklemisest palju kergem loobuda. Näiteks kui keegi segab sinu mõttetööle uue infoga vahele, pane see infokilluke kohe märkmepaberile kirja ja viska seejärel peast välja. See aitab püsida fookuses. 

Kurioossena mõjub aga fakt, et ajugeenius ise suudab intensiivse mõttetööga tegeleda korraga vaid 12 minutit. See teadmine peaks küll igaühte innustama oma kallimat vara aega palju efektiivsemalt kasutama. Kes meist siis korraga veerand tunnikest pingsalt mõtelda ei suudaks! Eriti veel, kui see aitab nagu pikksilm näha meil hetkeolukorrast kaugemale.

Ajutreeningust kõnelemise järel oli paslik asuda kohe teri sõkaldest eraldama ehk andma juhtnööre selleks, mida peab koolitaja valikul kindlasti silmas pidada. Pikaajalise praktilise juhtimiskogemusega Eesti Suhtlemistreeningute Ühingu asutajaliige Kristel Jalak tõi välja neli olulist märksõna, mis on koolitaja valikul määravad: esiteks peab koolitaja mõistma, et koolitab täiskasvanuid, mitte lapsi; teiseks aru saama, kuidas õppeprotsess töötab; kolmandaks teadma, kuidas toimivad grupiprotsessid; neljandaks – mis on muide kõige olulisem! – toetama päriselt ka õppimisele kaasa, mitte eksponeerima iseennast.

Pärast vaimu ja keha turgutavat energia- ja kohvipausi sai iga osaleja valida viie põneva töötoa vahel, kus keskenduti erinevatele koolitusvaldkondadele, nagu juhtimine, meeskond, enesejuhtimine, turundus ja teenindus ning efektiivsus ja innovatsioon. Lisaks sai minna Äripäeva Akadeemia ideetuppa, et panna tallele erinevaid edu- ja õnnevalemeid oma ala kõige teravamatelt pliiatsitelt. Mine tea, millal hüva nõu kallis on.

Äripäeva Akadeemia ideetoas jagas finantsnõu akadeemia partner ja Etalon Varahalduse juhatuse liige Tõnn Talpsepp. Aktiivse investorina selgitas ta, kuidas toimivad finantsturud ning millistesse varaklassidesse on kõige mõttekam investeerida. Kõlama jäid kolm tarka mõtet: ära osta kõige edukamaid aktsiaid, kasuta fundamentaalanalüüsi ja tunne valdkonda, kuhu investeerid. Talpsepa soovitusel ei tohi kunagi mõelda vaid lühiajalisele edule ega karta võtta ka riske, ja veel – investeerima peab regulaarselt!

Iga (personali)juht on kindlasti mõnikord mõelnud, et kumba arendada, kas töötaja isiksust või oskusi. Sellel teemal vahetas osalejatega mõtteid kogemuskoolitaja Aira Tammemäe, kelle sõnul on kergem arendada töötaja oskusi kui isiksust. Samas tulevad inimesed väga sageli koolitusele just sooviga muuta oma hoiakuid ja väärtusi, möönis Tammemäe.

Hoiakuid ja väärtusi saab aga Tammemäe sõnul muuta läbi kogemuste, ja see on ka põhjus, miks ta teeb kogemuskoolitusi. Kogemuskoolitusel annab ta igale osalejale kolm õppetundi, milleks on vabadus, vastutus ja loobumine. Näiteks teab Tammemäe, et mida vabam on inimene, seda enam ta oskab (töö)elus edasi liikuda ja saavutada. Tammemäe enda kogemustepagas on muidugi meeletu suur ja see muljete tulv, mida ta osalejatega jagas, tekitas minus küll soovi end kas või kohe tema kohvrisse kaasa pakkida.

Äripäeva Akadeemia töötoa esimese sessiooni lõpetas suhtekorraldaja ja suhtekorraldusfirma Powerhouse juhataja Janek Mäggi, kes oma legendaarses headuses ei jätnud ka seekord sõnavõttu vürtsitamata värvikate ja erutavate näidetega päevapoliitikast.

Seekord jagas Mäggi näpunäiteid, kuidas luua inimesest arvamusliider. Selleks ei tohi olla tema sõnul liiga madala enesehinnanguga, sest nii jääd ilma austusest, ega ka liiga kõrge enesehinnanguga, sest nii tekib kriitikaoht. Kui sa murrad traditsioone või mõnd riitust, on hoobilt sinu arvamusliidri roll kahjustatud, selgitas Janek.

Arvamusliider peab alati väitma ka vastupidist sellele, mida ühiskonnas arvatakse, sest kui sa näitad neid külgi, mida kõik juba teavad, võib see küll olla arvamus, aga mitte liidri arvamus. „Tuleb treenida, treenida ja treenida, kuidas avada uksi, millest keegi pole veel sisse astunud,“ toonitas Mäggi. Ja peale väga selgete seisukohtade peavad liidri sõnavõttude arsenali kuuluma mõistagi ka kõige tugevamad ja kõige mõjusamad argumendid.

Töötubade sessiooni vahel said kõik osalejad hüpata ideekarussellile ning „sõita“ ühe koolitaja juurest teise juurde, et vahetada mõtteid ja küsida lisa talle huvipakkuval teemal. Kuna konverentsil sai kuulata pea 40 koolitaja juba magnetiks muutunud koolitusi, liiguti tihedalt toast tuppa, et kuulata asjalikke sõnavõtte igast koolitusvaldkondadest. Nii võis mõne koolitaja etteastega saalitäituvus lausa mitmekordistuda.

Hea näide sellest, kuidas saal ühe hetkega kuulajatest täis kiilus, oli kommunikatsiooninõuniku Raul Rebase etteaste firma informatiivsest julgeolekust. Rebane kirjeldas nüüdisaja kommunikatiivseid trende, kus suhtlusmeedia tähendus aina kasvab, aga traditsioonilise meedia tähendus väheneb. Ühiskonda iseloomustab info kogukonnastumine: ühes mullis elavad inimesed vaatavad ja loevad seda, mis neile meeldib, kuid ei ole teadlikud sellest, mis toimub nende suhtlusvõrgustikust väljaspool, selgitas Rebane. Tõe ja faktide tähendus muudkui väheneb ning suureneb skandalisatsioon: ebameeldivustest saab kergesti õnnetus, õnnetused müüakse skandaali pähe. Nii on kaitse meedia eest muutunud omamoodi tooteks. See omakorda on loonud uue termini „Ärge pange seda tähele!“. Just seda nõu annab Rebane enamikul juhtudel ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes psühholoogilise kaitse pärast tema poole pöörduvad.

Kui kõiki koolitusi kuulama minna ei jõudnud, saab neid täisprogrammis kuulata ka Äripäeva Akadeemias või kutsuda koolitaja hoopis enda firmasse sisekoolitust tegema. 

Töötubade lõppedes autasustati parimat koolitajat „Parim koolitaja 2016“ tiitliga, kelleks sai  meeskonna-, juhtimis- ja motivatsioonikoolitusi pidav Kaido Pajumaa.