Jant Võru bussihanke ümber kütab kirgi

Kes ei teaks kunagise Venemaa peaministri Viktor Tšernomõrdini kuulsat tsitaati: „Tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati.“ See ütlus sobib iseloomustama ka Võru maakonnaliinide bussiveohanke ümber toimunud rähklemist. 

Võru maavalitsus kuulutas eelmise aasta alul välja maakonnaliinide bussivedaja hanke, mille tingimuste järgi anti eelis gaasibussidele. Ettepanekuga tuli välja majandusministeerium. Riigil on rohelise energia kasutuselevõtu kohustus ning selle täitmise ühe võimalusena nähakse gaasibusside kasutamist doteeritud bussivedudel.

Asja kurbloolisus on aga, et Võru maakonnas polnud gaasitankimise võimalust olemaski. Oli ainult paber - majandusministeeriumi, maanteeameti, maavalitsuse, Võru linnavalitsuse ja kahe võimaliku gaasitankla rajaja vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll, milles lubati teha kõik gaasitankla rajamiseks 2015. aasta novembriks.

Bussiveohankel pakkus parima hinna AS Hansa Bussiliinid, lubades sõitma panna koguni 21 gaasibussi. Ülejäänud viiel pakkujal jäi gaasibusside arv nulli ja 14 vahele.

Konkurendi AS Sebe vaidlustuse tõttu venis liinilepingu sõlmimine 2015. aasta augustisse. Kolme kuu võrra ehk 2016. aasta aprilli lükkus ka lepingujärgse vedamise algus. Kaheksa aasta pikkuse lepingu järgi pidi vedaja saama riigilt ühe liinikilomeetri eest esimesel aastal toetust 0,917 eurot. Summa muutub järgnevatel aastatel vastavalt lepingus toodud valemile, mis põhineb kütusehinna-, palga- ja elukalliduse tõusul.

Liiniveolepingus kinnitasid maavalitsus ja Hansa Bussiliinid, et nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Praegu ütlevad pooled, et nad ei saanudki siis eeldada, et riigi kavandatud gaasitankla projekt nii pikalt venima jääb.

Juba enne lepingu sõlmimist saatis Võru maavanem Andres Kõiv majandus- ja taristuminister Kristen Michalile kirja palvega leida kiiresti lahendus gaasitankla probleemile. Nimelt teatas üks võimalik gaasitankla rajaja, kes oli alla kirjutanud ka ühiste kavatsuste protokollile, et ilma riigi toetuseta ei tasu Võrus tanklat ehitada. Kõiv soovis majandusministeeriumilt ka kirjalikku kinnitust konkreetse kuupäeva kohta, millal hakkab Võru linnas tööle gaasitankla.

Kuid aeg läks ning gaasitankla ehitamisest polnud kippu ega kõppu. Oktoobris saadeti majandusministeeriumist kiri, et kõigi tankimistaristu arendajatega kohtumiste järel sai selgeks, et ilma KIK-i toetusmeetme avamiseta ei juhtu Võrus midagi.

Kuna aga senise vedaja Sebega lõppes leping 2015. aasta lõpus ja uus vedaja Hansa Bussiliinid alustas alles järgmise aasta aprillist, kuulutas Võru maavanem Andres Kõiv oktoobris välja konkursi, et leida vahepealseks ajaks vedaja. Novembris pikendati Sebega senist lepingut.

Jaanuaris sai maavanem Kõiv majandusministeeriumist kirja, milles teatati, et ikka tegeletakse tankimislahenduse leidmisega aprilli alguseks, et vältida tekkida võivaid komplikatsioone ja olukorda, kus gaasibussid tegevusetult parklas seisavad.

Kuid KIK polnud rahastamisotsust teinud ning Kõiv andis välja korralduse, et Hansa Bussiliinidega sõlmitud lepingut ei ole võimalik aprillist täitma asuda, kuna gaasibusside tankimiseks puudub Võrus võimalus. Seejärel korraldas maavalitsus vahepealsel ajal liini teenindamiseks ajutise otsehanke, kus osalesid Sebe ja Hansa Bussiliinid. Majanduslikult soodsama pakkumise tegi viimane, kellega maavalitsus sõlmiski kokkuleppe, mille alusel makstakse liinikilomeetri eest 1,346 eurot. Selle hinnaga, mis on oluliselt soodsam eelmisest lepingust Sebega, veetakse selle aasta lõpuni.

Kuid sama otseleping ajas vihale Atko Grupi omaniku, Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu. „Minule on täiesti arusaamatu, miks nii kõrge hinnaga otseleping selleks aastaks sõlmiti, mis tekitab riigile kahju. Praegu kehtiva otselepingu liinikilomeetri hinna ja gaasibusside hankel pakutud hinna vahe on selle aasta üheksa kuuga kokku 545 000 eurot,“ arvutas Sarapuu. 

Sarapuu sõnul oleks Hansa Bussiliinid pidanud vedama hakkama hoopis 2015 augustis sõlmitud lepingu alusel, sest gaasi saamine või mittesaamine oli hankel pakkuja ehk vedaja enda risk.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks märkis kevadel Hansa Bussiliinide juhatuse liikmele Andres Puskarile saadetud kirjas, et „meile arusaamatul põhjusel ei ole Te asunud hankelepingut täitma“.

Puskari sõnul on tal keeruline kommenteerida kantsler Saksa väidet. „Arvan, et tal oli raske enda haldusalas toimuvat kritiseerida. Loomulikult sellistel juhtudel kasutavad võimalust ära konkurendid, eriti veel need, kes kaotajaks jäid. Hansa Bussiliinid täidab kõiki praegu kehtiva ajutise lepingu tingimusi ja hakkame täitma ka alates 1. jaanuarist 2017 kehtima hakkavat nn gaasibussidega hanke lepingut,“ kinnitas Puskar.

Uuest aastast avab Alexela Võru linnas gaasitankla ning siis asutakse lõpuks ka täitma juba eelmise aasta augustis sõlmitud liiniveo lepingut.

Võru maakonna bussiveohanke ümber tekkinud kahtlustused ja vaidlused jõudsid riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungile.

Oli mai keskpaiga esmaspäeva pealelõuna, erikomisjoni istungile saabusid riigihalduse minister Arto Aas, rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud. Samuti oli kohal Võru maavanem Andres Kõiv.

Komisjon oli saanud bussivedajalt Sebe kirja, milles sooviti hinnangut Võru maavalitsuse läbiviidud ühistranspordi korraldamise riigihankele.

Minister Aas mainis, et riigihankes ei olnud tema hinnangul mitte midagi korruptiivset, kuid ilmselt hange ja selle läbiviimine ning lepingu täitmine ei ole õnnestunud.

Erikomisjoni esimees Artur Talvik uuris maavanem Kõivult, kas peab paika Sebe kirjas esitatud väide erakondlikkust survest ning see, et Hansa Bussiliinide omanikud on heades suhetes erakonna juhtidega. Kõiv on IRLi liige ning mõned bussiveoturu osalistest kriitikud seostavad üsna avalikult ka Hansa Bussiliine juhte ja omanikke sama erakonnaga.

„Mulle tundub, et seal oli omadele tegemise koht. Ma isegi esitasin sellise küsimuse komisjonis ja selle peale läks maavanem ikka väga närvi,“ meenutas erikomisjoni esimees Artur Talvik.

Sebe nõukogu liikme Hugo Osula sõnul on tema sügav veendumus, et maavanem oli lihtsalt otsustanud, et võitjaks tuleb just see ettevõte ja neile tehti hange ära. „Olen selles veendunud ja ei pea seda ka häbenema,“ sõnas Osula.

Hansa Bussiliinid juhatuse liige Andres Puskar ütles, et see väide on täielikult vale ning baseerub suurel kaotusvalul. Samuti puuduvad Hansa Bussiliinide juhtkonnal ja omanikel erakondlikud seosed IRLiga.

„Kui hankel küsiti gaasibusse, siis on loogiline, et pakkuja peab leidma võimaluse busside tankimiseks. Kui sa sellele ei mõtle ja lähed pakkumist tegema, siis peab mõistus korrast ära olema. Kas ma läheksin pakkuma gaasibusse, teades, et gaasitanklat ei tule? Minu kui ettevõtja jaoks on siin loogika nii metsas kui metsas. Me ei lähe tegema pakkumist, mida ei suuda täitma hakata. Võitja läks sellise pakkumise peale, järelikult ta kujutas päris hästi seda, et tegelikult ta ei pea sõitma hakkama.

Meil on suur töökoda Võrus, remondime seal militaartehnikat ja Põhjamaade busse. Meil oli plaan viia töökoda üle gaasiküttele ja pidasime läbirääkimisi sinna gaasiterminali paigaldamiseks. Nägime selles enda suurt eelist. Vastavalt sellele kalkuleerisime oma kulud väga täpselt.

Olime kergelt šokis, kui meist nii palju odavam pakkumine tuli. Eks ta tundus kahtlane. Järelikult olid võitjal muud võimalused odavama pakkumise tegemiseks.

Minu sügav veendumus on, et maavanem oli lihtsalt otsustanud, et võitjaks tuleb just see ettevõte ja neile tehti see hange ära. Olen selles veendunud ja ei pea seda ka häbenema. Just see, kuidas hange suruti ühele vedajale jõuliselt, vahendeid valimata ja räigelt kätte. Kui ei saa nii, siis saab teisiti!“

„Hanke dokumendid ei nõudnud ega näinud ette hanke võitjale kohustust ehitada gaasitankla. See oleks sama ulmeline ootus, et teenust osutama asudes selgub, et teed on lumest koristamata, ning keegi eeldab, et sa pead teehooldusega samuti tegelema. Lisaks oli kõigile pakkujatele teada, et enne hanke välja kuulutamist sõlmisid riik (maanteeamet, MKM), Võru maa- ja linnavalitsus ning kaks kütuseoperaatorit ühiste kavatsuste protokolli, mis nägi ette gaasitankla rajamise Võru linna 1. jaanuariks 2016.

Kuna info KIKi meetme kohta avalikustati alles pärast ühiste kavatsuste protokolli sõlmimist, siis jäid gaasioperaatorid ootama meetme avamist, et projektist toetust saada. Sellest hetkest hakkaski protsess venima – venis meetme avamine ja seetõttu ei kiirustanud potentsiaalsed gaasitankla rajajad ehituse alustamisega, sest see oleks välistanud hilisema toetuse.

Seega polnud meil võimalik gaasilepingut sõlmida, sest kohapeal polnud ühtegi gaasimüügiga tegelevat ettevõtet ning gaasioperaatorid ootasid KIKi meetme avamist. Hankelepingu alguse edasilükkamine oli seotud gaasitankla valmimisega ning selle kuupäeva dikteeris KIKi projekti venimine koos kogu paberimajandusega.

Sebe väide, et maavanem surus hanke meile, on täielikult vale ning baseerub suurel kaotusvalul. Seda enam, et Sebe teenindas varem liini oluliselt kallima hinnaga ning nende lepingu kehtivuse ajal 18. märtsil 2016 leidis maanteeameti ja politsei kontroll, et Sebe pakutud teenus oli muutunud reisijatele eluohtlikuks, sest kolmandik busse, mida nad Võru maakonna hankeid teenindades kasutasid, ei vastanud nõutud tingimustele.“