Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus valitsus muudab laenamise kallimaks
Uue valitsusliidu plaanitav pangamaks muudab eeskätt ettevõtjatele laenud kallimaks, ütles LHV Panga juht Erki Kilu täna toimunud investeerimiskonverentsil Tark Raha.
Kilu sõnul tuli valitsusliidu moodustajate plaan halva üllatusena ning ta ei osanud täpsemalt seda kommenteerida. Publikust tulnud küsimusele vastates rääkis ta, et investorite ehk panga omanike huvides on see, et nende taskust täiendavat kulu kinni ei makstaks. Seetõttu peavad selle uue maksu tasuma kliendid. Kuna konkurentsi tõttu on keeruline tõsta teenustasusid, siis kasseeritaksegi uue valitsusliidu kehtestatav pangalõiv sisse laenuvõtjatelt. Kilu sõnul muutub laenamine kallimaks eeskätt ettevõtjatele, aga võib-olla ka eraisikutele.
Finantsasutuste täiendavast maksustamisest loodab Jüri Ratase juhitav valitsus teenida alates 2018. aastast kuni 2020. aastani igal aastal 28 miljonit eurot. Lisaks kavatsetakse eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise ülempiir langetada 300 eurole (praeguselt 1200 eurolt). Selle sammuga loodab valitsusliit aastas teenida 5 miljonit eurot. Uus valitsus kaotab ka abikaasade võimaluse oma tulu ühiselt deklareerida.
Valitsuskoalitsiooni leppesse on ühe lubadusena kirjutatud, et plaanis on finantsasutustele kehtestada pangalõiv, pidades seejuures silmas nende üldist maksete koormust ja selle võimalikku ümberstruktureerimist. Uue valitsusliidu majanduspoliitika lubadusi saab lugeda
siit.
Uue valitsusliidu lubaduste maksumust saab vaadata
siit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.