Mõis teab, kuidas Kiili-Kaljuranna diilid jäänuks tegemata

"Sajad silmapaarid oleksid jälginud, kust te mehed neid laevu tellite ja mis skeemid teil seal on," rääkis Mõis nädalavahetusel toimunud Ärikatla ja Tallinna Börsi korraldatud konverentsil Tark Raha. Tema sõnul ongi börsile minek mitte võimalus raha kaasata, vaid parandada ettevõtte juhtimist, kontrolli ning ka oskusteabe hankimist.

Sel nädalal ametisse astuv koalitsioon teatas, et kavatseb börsile tuua kuni 30% Tallinna Sadama aktsiatest. Mõisa hinnangul on see ilmselge viga. "Sama viga tehti ka näiteks Tallinna Vee erastamise algfaasis, kui taheti 33% erastada. Siis aga hakati mõtlema, et sellega ei saavuta ühtegi eesmärki - eriti ei saa raha, uut oskusteavet ka ei saa ja ka avaliku sektori ahvikarjast nõukogus ei saa lahti ning mure on ka endiselt kaelas," meenutas ta.

Siis plaaniti 49% ära anda, mis poleks toonud paremat tulemust. Siis leiti, et loovutatakse 50,4% ning sellest ajast saadik on Tallinna linnal ja tarbijail Mõisa hinnangul mure vee pärast kadunud, vesi on puhas, rannad samuti. Rahvusvaheline firma, suuromanik United Utilities lahendas hulga muresid ja nüüd on Tallinna linna osalus langenud 30%ni. "Sama lugu on Tallinna Sadamaga. Lisaks rõõmustab väikeaktsionär, et suur peremees tagab firma hästi juhtimise ning väikeaktsionär teab, et tehakse õiget asja," selgitas ta.

Indrek Neivelti unistus, et Eestis oleks Swedbanki sarnane pank 10 000 aktsionäriga ja see jätaks miljardid eurod ehk kuni 2% SKTst Eestisse, pole Mõisa hinnangul täituma määratud. Swedbank on selline nagu ta on tänu Rootsis olevale peakorterile, mis varustab juhiste, käitumiskultuuri ja väljaõppega. "Seda ei saa ise siin sünnitada, näiteks ühistupanga vormis, mille nõukogus ma skeptikuna olen," leidis ta. "Tavaliselt tuleb hiljem välja, et mingi kaval mees on pool panga bilansist oma taskus minema viinud, nagu Allan Kiil ja Ain Kaljurand Tallinna Sadamas tegid." Börs toob ettevõttesse ka uut juhtimiskultuuri, mis juhtus Mõisa meenutusel nii Hansapangas kui ka SEBs.

Vastutuse ja motiivi kasumit teenida tõi börsi kaudu erastamise plussidena esile ka SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Veel on see tõenäoliselt positiivne ka mainekujunduslikult ning tõmbab kapitaliturgu aktiivsemaks.

"Eestil pole olnud kunagi paremat mainekujunduskampaaniat, kui ajal, kui Hansapank oli börsil," meenutas toona maaklerina töötanud Koppel. "Sel ajal ei olnud harv juhus, et Hansapanga aktsiaid ostnud välisinvestor küsis, aga mis teil seal veel on." Kui hulk analüütikud näiteks Londonis Eesti noteeritud ettevõtteid analüüsivad, siis selle tähelepanu on küll raske mõõta, kuid see on selgelt positiivne. "Otsustajad hakkavad Eesti suhtes huvi tunda ja see avab hulga sidemeid," selgitas ta. "Tallinna Vee laadne ettevõte oleks ideaalne pensionifondi investeering, sest vett on inimestel alati vaja olnud ja jääb olema, ning läbi selle saab raha kasvatada."