"Pange ettevõtjad riiki reformima!"

Tänasel Delovõje Vedomosti konverentsil Edu Võti arutati vestlusringis, kas uus maksupakett on ettevõtlusele hea ning kelle elu see paremaks teeb.

Alexela Grupi omanik Heiti Hääl leidis, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on õige samm ning tema on uue kavandatava maksupaketiga rahul.

Häält toetas ka Skinest Grupi juhatuse liige Oleg Ossinovski, kes tunnustas riigi püüdlust rohkem toetada vähemkindlustatuid. "Kui me aitame ühiskonda ja toetame vaesemaid, siis see on positiivne," lausus Ossinovski. "Kui uus maksupakett kinnitati, siis ma andsin sellele nime "Arstid aitavad medõdesid" - see seadus muudab nad lähedasemaks." Ossinovski leiab, et mida väiksemad käärid kõrge- ja madalpalgaliste vahel, seda positiivsem riigile ja majandusele. 

Ossinovski juhtis tähelepanu ka sellele, et maksupoliitika ei pea juhinduma vaid fiskaaleesmärgist, see peaks tagama ka ettevõtjatele võrdse konkurentsi tingimused. „Võtame raudtee- ja autotranspordi,“ alustas Ossinovski. „Kui autojuht ei maksa teemaksu, aga see, kes raudteel sõidab, maksab, siis tekib illusioon, et autotransport on odavam. Nii ei peaks olema. Sellega sa ju moonutad konkurentsi.“

Vestlusringis osalenud rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov lisas, et äri mõttes on oluline, et süsteem on stabiilne. "Võrreldes teiste riikidega sekkub meil valitsus ärisse vähe. Olen nõus, et poliitika peab olema pikaajaline," lausus Jegorov. 

Advokaadibüroo Glikman Alvin partner Leon Glikman märkis, et uus maksupakett on tema hinnangul siiski natuke vasakule kaldu. "Ma ei näe selles majanduse jaoks mingisugust võitu, mind isiklikult näiteks häirib auto registreerimise maks," lausus Glikman. 

Ka Hääl tõdes, et uues maksupaketis ei ole kõik positiivne. "Näiteks gaasiaktsiisi tõus 25%. Sellest on kahju, sest energeetika hind on tööjõu järel teine oluline faktor, miks Eestisse investeeringud tulevad," lausus Hääl, lisades, et sellega tuleb võidelda, et riik ja valitsus näeksid kaugemat eesmärki. Hääl meenutas, et kui Eestis hakati kütuseaktsiisi koguma, oli see mõeldud vaid teederemondiks. „Aga täna on aktsiisid põhiravim, millega täita koalitsioonileppe auke.“

„Rahvast on meil vähe, aga territoorium on suhteliselt suur – gaasi- ja elektrienergia ülekandeala on suhtelises mõttes Euroopa kõige suurem. Ja ka kulud on sellele vastavad. Ka sellega tuleks tegeleda,“ rääkis Alexela juht.

Riik ei peaks endale seadma eesmärgiks teenida tulu ettevõtlusest, rääkis Ossinovski. „Riik on seda püüdnud teha, aga midagi head pole välja tulnud. Üritati teenida Eesti Energiaga,“ tõi ta näite. „Või veel parem „arukas otsus“ on Estonian Air… Kuidas selle nimi oligi? Aa, jah, Nordica. Ja kuidas sellel ettevõttel täna siis läheb?“ viskas ta retoorilise küsimuse õhku ja jätkas: „Asekantsler ütles konverentsil: „Aga Soome teeb nii…“. See on ju kohutav! See tähendab, et me jälle kopeerime kedagi. Mina tahaksin, et meie valitsus ütleks selle asemel: „Meie tegime nii, aga Soome pole veel sinnamaani jõudnud.““

Asekantsler Jegorov Ossinovskiga ei nõustunud, tema sõnul on meil piisavalt seadustemuudatusi, milles oleme esimesed. "Ja vahel on ka hea võtta eeskuju teistelt riikidelt, kus on positiivne tulemus saavutatud," põhjendas ta. 

Glikmani hinnangul on meie nõrkus hoopis see, et seame eeskujuks Skandinaaviat, selle asemel et malli võtta Singapurilt, mis on samuti väike riik, kus on madalad maksud ja vähem ametnikke.

Ossinovski aga ütles oma jutu lõpetuseks, et tema meelest ei peaks Eestis reforme tegema riigipalgalised, eriti sellised, kes on kaua ametnikud olnud. "Mina panen ette koguda 15-20 ettevõtjat, kes võiksid välja töötada oma programmi," võttis ta asja konstruktiivsel noodil kokku.