Läti ettevõtjad kurdavad: riigil puudub marketing

„Tahaksin väga Lätisse sõita, kuna olen kuulnud, et see on väga roheline maa, seal on palju loodust. Tahaksin tulla ja ujuda Balti meres,“ rääkis 2012. aastal Läti ametnike ja ettevõtjate riigivisiidi ajal Araabia Ühendemiraatidesse Dubai kaubanduskoja juht Abdul Rahman Saif Al-Ghurair.

Ettevõtjad ja eksperdid tunnistavad, et ärikontaktide loomisel on väga oluline Läti imago, vahendas lätlaste rahvusringhääling LTV. „Kuna Läti on väike ja vähetuntud riik, on oluline kogu regiooni bränd. Samas küsivad paljud ettevõtjad, et mis koht see Läti on, kust sa tuled. Tegelikult peame endale selgeks tegema, mille üle meil on uhkust tunda,“ rääkis ekspordi toetusühingu The Red Jackets rajaja Inese Andersone.

Aastast 2004 on Lätil olemas ametlik sõnum, mille Läti valitsus koostas ja mille tahtis maailma viia. See ütleb, et Läti, see on Balti mere piirkonna dünaamiline ja kompetentne teadus-, kultuuri- ja ärikeskus. Lätit määratletakse kui maad, mis laulab, maad, kuhu tullakse tagasi, ning kui kultuurikeskust. Lätist kui ärikeskusest rääkides rõhutatakse riigi head geopoliitilist asukohta ja arenenud taristut.

Kuid asjatundjad tunnistavad, et head reklaami, mis oleks suunatud just ettevõtjatele, Lätil ei ole. Eelmisel aastal tunnistas firma Aerodium omanik Ivars Beitans intervjuus LTV-le, et Läti kui riigi marketing on alarahastatud ja valesti ehitatud. „Kui ma räägin kliendiga, ütlen ma, et me oleme peaaegu Saksamaa, ainult odavam.“ Läti Instituudis tunnistatakse, et kampaaniatele pole tõesti raha, kuid kõik kättesaadavad kanalid on olulise info edastamiseks ära kasutatud.

„Me võime rõõmustada, et Läti on ohutu keskkond ja siin pole konflikte. Teiseks on Lätis innovaatiline keskkond, on ajud, kes üllatavad oma loomingulise lähenemisega asjadele, mis on justkui üldteada. Ja kolmandaks töökäed - need on õmblusettevõtted ja muud firmad, kellel on vaja erioskustega tööjõudu,“ rääkis instituudi direktor Aiva Rozenberga.

Sajandivahetusel sai Läti Instituut lisaraha, et palgata välismaa ajakirjanikke. Lisaks on investeerimisagentuuri toetatud Läti päevad - riigi toetusega visiidid ettevõtjatele. Kuid uusi erikampaaniaid ei näe agentuuri juhtkond mõtet korraldada. Spontaanseid, ühekordseid aktsioone, mis kiirelt unustatakse, pole mõtet teha, leiab investeerimisagentuuri juht Andris Ozols. Ta rõhutab, et oluline roll riigi tutvustamisel on ettevõtjatel endil – nemad mõjutavad märksa rohkem riigi imagot kui poliitikud.

Kuid äripartnerite ja investorite meelitamisest rääkivad eksperdid rõhutavad, et oluline on ikkagi riikliku poliitika küsimus, selleks et loodud kujutlus oleks ka tegelikkusega vastavuses.

Selle aasta esimesel poolel kahanes märkimisväärselt Läti majanduse otseinvesteeringute osakaal: kuue kuuga paigutas Lätisse raha vaid 10 ettevõtjat, samas oli neid terve eelmise aasta peale kokku 31. Tänavuse esimese poolaastaga tuli Läti majandusse 11,52 miljonit eurot investeeringuid, kuid kogu eelmise aasta peale meelitati riiki 37,08 mln eurot.

Majandusteadlane Arnis Sauka uuris koos välisinvestorite nõukojaga Läti investeerimiskliimat. Selgus, et probleemid on vanad ja ammu teada – tuleks vaid hakata tegutsema ja need lahendada. „Me räägime juba aastaid hariduse probleemidest ja lisandväärtusest, räägime demograafiast, määramatusest, räägime varimajandusest ja maksupoliitikast – sellest räägime viimasel ajal eriti palju. Räägime maksuseaduse küsimustest ja nii edasi ja nii edasi,“ loetles Sauka.

Need teemad on ühtviisi olulised nii kohalikele kui välismaa ettevõtjatele. Majandusteadlane peab oluliseks ja soovitab terviklähenemist, intellektuaalide kaasamist ja analüüsikeskuse loomist.