Rootsi tipp-poliitik kinnisvaraturust, NATOst ja Venemaast

Sest enese kaitsmine alliansist väljaspool pole Rootsi riigile ei kindlam ega odavam lahendus.

Rootsi majanduse keskseima valupunkti – krahhi riskis laenu- ja kinnisvaraturu jahutuseks – poliitikul nii konkreetseid mõtteid pakkuda ei olnud.

Majapidamiste kõrged laenukulud on risk, mida me hoolega jälgime. See on nõrk koht. Moderaatide valitsuse ajal paar aastat tagasi viisime sisse laenude kiirema tagasimakse nõude, tänu millele laenukasv aeglustus, kuid nüüd on riskid jälle kasvanud. Minu arvates ei tohi aga liiga suurelt majapidamiste ostujõudu piirata, sest see on majanduskasvu jaoks väga oluline tegur.

Sellises poliitilises kliimas ja sellise valitsusega, kes on nii mitmel moel – maksude tõstmise, maksusoodustuste vähendamisega – elamise kallimaks teinud, tuleb uute sammudega, mis ostujõudu vähendaksid, eriti ettevaatlik olla. Selline mõju oleks näiteks kodulaenuintresside maksusoodustuse vähendamisel. Võlakoormust on vaja vähendada, aga ma ei ole valmis selleks näiteks lastega perekonna tarbimisvõimet veelgi piirama. Kümnest lastega perekonnast üheksa kasutavad kodulaenu intressisoodustust. Kui siin liialt koomale tõmmata, kannatab kogu majandus. Ma ei välista lisameetmeid, kuid ei toeta valitsuse eelarvekava.

Minu kindel seisukoht on, et sanktsioone tuleb pikendada ja EL peab jääma ühtseks. Selline oli minu sõnum Tallinnas ja päev varem Helsingis.

Valitsus, mida mina tahaksin juhtida, ei hoiaks puht parteipoliitilistel põhjustel ust NATOga liitumisele kinni, nagu see praegu kahjuks on. Rootsi peaks NATOga koostööd süvendama ja jätkama ka kahepoolset koostööd nagu Soomega, lisaks tuleb hoida atlandiülesed sidemed võimalikult tugevad.

Kuid me peaksime valmis olema ka NATO täisliikmeks saamiseks, sest see on see struktuur, mis võimaldab meil kindlustada oma julgeolekut koostöös teistega.

Keegi ei tea veel, milline on Donald Trumpi poliitika USA presidendina. Meie riigi huvides on tugev NATO ja tugevad Atlandi-ülesed sidemed. Minu meelest riskib see nõrgestada Rootsi jõupingutusi julgeoleku kindlustamiseks, kui parteipoliitilistel põhjustel NATO uks kinni hoida.

Me suurendame nii kulutusi kui ka võimekust. Moderaadid on väga aktiivsed, ilma meie partei panuseta ei tugevdaks me praegu Rootsi kaitsevõimet sellises ulatuses nagu me seda teeme. Vaja on mõlemat – nii enda kaitsevõime tõstmist kui ka NATO täisliikmeks saamist. Enese kaitsmine NATOst väljaspool ei ole tänases maailmas ei lihtsam ega odavam.

Eestil, Rootsil ja teistel Läänemere riikidel on Euroopa koostöös tõepoolest ühishuve. Kaubanduse, töökohtade ja julgeoleku jaoks on meil vaja, et Euroopa oleks maailmas tugev. Selleks peab Euroopa oma valijate usalduse tagasi võitma. Brexiti üks põhjuseid oli ka vastuhääl Euroopale, mis ei täida oma lubadusi. Kui sul on globaalne rändekriis või oht muutuvas maailmamajanduses konkurentsivõimes alla jääda, siis hakkavad inimesed küsima, kuidas me oma koostööd kasutame, et tugevamad olla. Kui me seda ei tee, kaotame inimeste usalduse. Selline mulje jäi mulle ka suhtumisest Eestis – et meil on vaja tugevat Euroopa koostööd.

Brexitiga kaotame olulise liitlase. Kuid samas on selge, et keegi ei saa saiast vaid rosinaid välja süüa. Meie, kes me koostöö nimel nii palju pingutame, maksame liikmemaksud ja lepime nii liikmeks olemise heade kui ka halbade külgedega. Meil oleks raske leppida Brexitiga, mis annab vaid plussid ja ei ühtegi miinust. See ei saa olla läbirääkimiste tulemus, kuid sellest hoolimata vajame Suurbritanniaga häid suhteid.

Liidrirolli võtmine ja tulemused. Paljud rootslased tahavad muutusi ja minu asi on näidata, kuidas ma neid muutusi juhin. Kui me seda ei tee, tugevnevad populistid.

Globaalne rändekriis on valdkond, kus ELil on vaja ühiselt tegutseda. See puudutab meid kõiki ja selline kord ei saanud jätkuda, kus Saksamaa ja Rootsi võtsid väga suure vastutuse, osad riigid aga hoidsid eemale. Kui me seda ühiselt ei lahenda, tähendab see Euroopa Liidu läbi kukkumist.

Muutsin meie partei seisukohta rändepoliitikas. Varem erines Rootsi poliitika teiste ELi riikide poliitikast liiga palju, mis viis meid olukorda, mis ei saanud kesta – inimesed magasid juba tänavatel. Õigus asüüli taotleda jääb ka edaspidi, peame kandma osa ELi ühisest vastutusest, kuid mitte nii suure osa.

Praegu kehtib Rootsis ajutine seadus, mille mina tahaksin püsivaks muuta. Põhireegliks on ajutine elamisluba ja integratsioonitöö peab palju paremaks muutuma. Alalise elamisloa võib saada töökoha olemasolul. Rootsile on suur probleem, et sajad tuhanded inimesed, kes on Rootsi tulnud, pole veel esimest töökohta leidnud. Ja kui sa ei suuda ennast ega oma peret üleval pidada, on see probleem kogu ühiskonna jaoks. Suured inimgrupid on tööturult eemal, see on oht meie ühiskonna sidususele ja majandusele.

Eesti ja Rootsi on head sõbrad, see arvamus ei muutunud. See oli mu esimene visiit pärast Venemaa agressiivsuse kasvu ja USA presidendivalimisi. Oli huvitav rääkida julgeoleku olukorrast Balti riikides, NATOst ja Nord Streami gaasitorust.

Ei toeta. Aktsepteerisime Moderaatide valitsuse ajal esimese Nord Streami gaasijuhtme rajamist, kuid Nord Stream 2 puhul on mitmed asjad muutunud. Muutunud on julgeolekuolukord ning nüüdseks on Euroopa Liidul ühtne energiapoliitika ja ühised vaated energiajulgeolekule. Minu arust tuleks sellega tegeleda Euroopa tasandil. See ei ole ainuüksi äritehing kahe riigi vahel, see mõjutab meid kõiki ja mitte ainult siin regioonis, vaid kogu Euroopas.