Riik teeb elatisvõlgnike elu kibedaks

Lisaks on selgunud tõsiasi, et kui seni arvati elatisvõlglaste koguvõlaks oma laste ees vähem kui 15 miljonit eurot, siis tegelikult on see hoopis 52 miljonit eurot. Seda on rohkem kui Pärnu linna aastaeelarve ja varasemast kogusummast erineb see pea neli korda.

Põhjus on selles, et varasemates päringutes ei arvestatud kõiki nõudeid, vaid ainult elatist kui põhinõuet. Samas tuli välja, et täiturid sisestavad elatise nõudeid erinevalt ja seetõttu tegi justiitsministeeriumi hallatav Registrite ja Infosüsteemide Keskus ka oma päringu ringi.

Üksikvanemate esindaja Kaarel Veike MTÜst Üksikvanema Heaks on kavandatavate uute sanktsioonide mõju suhtes skeptiline, nimetades neid peenhäälestamiseks ning koguni lolluseks. Samas on tal hea meel, et riik saadab nendega vähemalt väga konkreetse sõnumi, et oma lastele elatise maksmisest kõrvale nihverdamine pole mitte mingil moel aktsepteeritav. Küll aga ei usu ta uute piirangute laialdasse mõjusse.

Justiitsminister Urmas Reinsalu lubab, et kui tänavu 1. märtsist kehtima hakanud esimesed piirangud elatisvõlglastele olid rohkem sümbolväärtusega ja juba eelnõu faasis mööndi, et väga palju neid ilmselt ei kasutata, püütakse minna rongavanemate sanktsioneerimisega üha tõhusamaks, võttes kasutusele aina laiemaid meetmeid. Uued ideed on aga jälle täiendavad tööriistad kohtutäituritele, et võlglased oma kohustusi täitma panna.

Ta kinnitas, et ideedest saab seaduseelnõu saja päeva perspektiivis ning siis esitab ta selle valitsusele. Ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil lasti osa ideid Reinsalu sõnul siiski auklikuks. Enim kriitikat teenisid peatada võlgnike passi kehtivus ja lõpetada neile riigipoolsed pensioni teise samba maksed. Lõviosa kavandatavatest muudatustest on seotud võlgnike autodega.

Ministeerium: Soovime anda politseile õiguse võtta võlgniku käest ära tema arestitud sõiduki, kui võlgnik pole seda ise vabatahtlikult kohtutäiturile üle andnud. See ei tähenda, et kõik elatisvõlgnike autod korjatakse kokku.

Kehtima jääb praegune süsteem, et kohtutäitur otsustab, kas võlgniku vara on vaja võla katmiseks müüki panna või mitte. Kui täitur on sellise otsuse teinud, siis peaks ta tulevikus saama liiklusregistrisse märkida, et arestitud sõiduk kuulub teisaldamisele. Kui politseil peaks muu töö käigus selline sõiduk silma jääma, on tal õiguse see sõiduk võlgniku käest ära võtta. Sõiduk teisaldatakse ja kohtutäitur korraldab selle müügi.

Ministeerium: Tahame takistada võlgnike fabritseeritud tehinguid sõidukite võõrandamisega. Selleks võib seadusega sätestada, et ostja on kohustatud enne sõiduki (ja muu liiklusregistrisse kohustuslikus korras kantava vara) omandamist kontrollima liiklusregistrist, kas sõidukile on seatud käsutamise keelumärge. See välistaks keelumärkega sõiduki heauskse omandamise.

Lisaks tuleks seadusega sätestada, et võlgnikult ostetud sõiduki käsutamise asjaõiguslik leping on tühine, kui pole järgitud seaduses sätestatud liiklusregistris omanikukande muutmise tähtaega 5 tööpäeva. Selle lahendusega ei kaasneks olulist võõrandamispraktika muutmist. Samas aitaks see piirata arestitud sõidukite fabritseeritud võõrandamist peale kohtutäituri poolt käsutamise keelumärke seadmist.

Ministeerium: Plaanis on kohustada vanametalli kokkuostjaid keelumärkega sõiduki ostmisel andma vanametalli ostutasu mitte sõiduki omanikule, vaid keelumärke seadnud kohtutäiturile.

Urmas Reinsalu: On olnud juhtumeid, kus täitmisest hoiduvad inimesed püüavad autode üle kandmisega kohustusest vabaneda. Roolijoodikutelt on politsei hakanud üsna aktiivselt autosid konfiskeerima ja see on ka mõju avaldanud, miks mitte proovida seda ka elatisvõlglaste puhul.

Texase rangeri stiilis asja me ei rakenda ja tee peal kinni pidades inimesi autost välja ei aja. Auto konfiskeerimise eeldus on see, et võlglane on auto omanik. Kui taksojuht on võlgu ja reisija on taksos, siis teda sealt välja ei tõsteta. Kui täitur suudab tõestada, et võlgnik on auto omanik, siis saab pöörata lihtsalt auto väärtuse võlgnevuse katteks.

Kaarel Veike: Kohtutäituritel on alati kõva lobitöö olnud, nad suudavad päris hästi panna riiki enda eest tööd ära tegema, kuna nad pole seni suutnud võlgnikelt autosid kätte saada. See tundub olevat lihtsalt täiturite töö lihtsustamine. Täiturite motivatsioon autosid taga ajada on niigi madal, nüüd teeb selle töö keegi veel nende eest ära. Kui täitur paneb auto aresti alla, siis ta saab sellest endale pärast nii väikse summa, et oluliselt motiveerivam on nende jaoks nt arestialuseid kortereid müüa, kust nad saavad endale vahelt märksa suurema summa.

Kui kogu muud osa jaksan veel kuidagi kommenteerida, siis see (auto müümine vanametalli kokkuostu – toim) teema on küll näide sellest, kuidas mingi seltskond justiitsministeeriumis on võtnud aega ja maksumaksja raha, et peensusteni lollusi välja mõelda.

Kui vanametalli mineva auto väärtus on lõpuks paarsada eurot, hakata nii pisikese summaga tegelema. Ma ei tea, kas sellest summast on ette nähtud veel mingid vahendustasud ka näiteks kohtutäiturile. Võiks ikka võtta ette suurema plaaniga meetmed, millel on märksa suurem ja stabiilsem mõju. Tore muidugi, et probleemiga üldse tegeletakse, aga kui justiitsministeerium võtaks natukenegi aega, et kuulata sihtgrupi esindajate kogemusi, võib-olla nad ei peaks siis oma aega lollustele kulutama.

Ministeerium: Tahame anda kohtutäiturile õiguse hinnata võlgniku tegeliku töötasu suurust, kui võib oletada, et osa võlgniku töötasust maksatakse võlgnikule mustalt. Näiteks, kui peale täitemenetluse alustamist vähendatakse võlgniku töötasu kordades, kuid samas jätkab võlgnik töötamist sama tööandja juures ning täidab samu ülesandeid.

Et oleks lihtsam hinnata võlgniku töötasu suurust ja saada ülevaade tema sissetulekutest, soovitakse anda kohtutäiturile õigus nõuda krediidiasutuselt võlgniku konto väljavõtet näiteks aasta eest enne täitemenetluse alustamist. Enne otsuse tegemist peaks täitur kuulama ära nii võlgniku kui tema tööandja.

Urmas Reinsalu: Tahame võimaldada täituril tõestada võlgniku tegelikku sissetulekut kaudsete tõendite alusel. Kui Soomes võeti täiturite tööriistakasti võimalus tutvuda võlgnike kontodega, paranes nõuete täitmise resultatiivsus paarkümmend protsenti. Pangaarvel joonistub välja inimese varaline ja rahaline elukäik, kui ta just kogu oma vara kõrvale peita ei püüa. Selle abil on võimalik täituril välja profileerida võlgniku tegelik rahaline seis ja teha avaldusi õiges suunas.

Ministeerium:Soovime peatada elatisvõlgniku passi kehtivuse takistamaks tema reisimist Euroopa Liidust välja.

Kaarel Veike: Kas see on siis mõeldud eelkõige venekeelse elanikkonna jaoks, kellel võiks olla huvi käia Venemaal? Sest enamasti käiakse tööl ju Soomes või Inglismaal, mis on Euroopa Liidus. Pole põhjust arvata, et venekeelse elanikkonna seas oleks elatisvõlglasi rohkem. Kui see muudatus kedagi reaalselt mõjutaks, siis võib-olla tõesti venekeelseid võlglasi. Loomulikult on ebamugav, kui passi kehtivus peatatakse, aga ma ei suuda praegu sel väga suurt mõju näha.

Urmas Reinsalu: Kui töö viib võlglast EList välja, siis järelikult on tal töö ja ta saab korralikult lastele makseid teha. Passi kehtivuse peatamise üle on väike arutelu veel õhus, kuigi ma ise arvan, et see on väga ratsionaalne.

Urmas Reinsalu: Kui need inimesed on võlgu oma lastele ja riik võtab selle koormise ajutiselt enda kanda (uuest aastast käivituva elatisabifondiga, mille abil riik tasub üksikvanematele ajutiselt ise osa elatisraha – toim) ja siis samal ajal maksab riik ise nende võlglaste tuleviku kindlustamisse nende pensionisambasse. Üldine loogika on, et lapsed hoolitsevad tulevikus oma vanemate eest, aga kui need vanemad on oma lastest ära pöördunud, siis nende inimeste pension võikski olla väiksem.

*See idee ripub enim juuksekarva otsas, on tekitanud ministeeriumide vahel palju küsimusi ja kahtlusi.