Kaubanduskoja pöördumine ajab vaidlema

Kaubanduskoda leiab, et kobareelnõu on vastuolus maksukorralduse seadusesse kirja läinud kuue kuu reegliga. Koda häirib, et riik plaanib ootamatult sotsiaalmaksu langetamise ära jätta, sest see ei lähe kokku seadusega, et maksude muutmisel peab seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt kuus kuud. Sotsiaalmaksu määr pidanuks langema uue aasta alguses 33 protsendilt 32,5 protsendile, riigikogu kiitis selle heaks mullu juunis.

Kuue kuu reegel sai koja sõnul seadusesse, et anda näiteks ettevõtjatele aega maksumuudatustega kohaneda ja vältida olukorda, kus riigieelarve tulude suurendamise nimel soovitakse kiirustades maksuseadusi muuta. Maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääb praegu oluliselt lühem aeg kui kuus kuud ning puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustavad reegli mittejärgimist, teatas koda.

Kommunikatsioonijuht Janek Luts õiguskantsleri kantseleist viitas Ülle Madise vastusele, mille ta andis riigikogu rahanduskomisjonile. Selles ütles Madise, et kuna maksumuudatuste mõju on tavaliselt ulatuslik ning puudutab suurt hulka inimesi, on riigikogu just seepärast kehtestanud reegli, mille järgi tuleb üldjuhul jätta maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele kuus kuud.

Näiteks käibemaksu muutmisel peavad jaekaubandusettevõtted muutma kaupade hindu, mida pole võimalik lühikese aja jooksul teha. „Sotsiaalmaksu langetamise ärajätmisest ei tulene ettevõtjatele võrreldavat halduskoormust, mistõttu saab ettevõtjale antud kohanemisaeg olla lühem,“ seisis Madise vastuses.

Advokaadibüroo Sorainen maksuõiguse vandeadvokaat Tanel Molok leiab, et sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine on vastuolus nii maksukorralduse seaduse kui ka põhiseadusega. Moloki hinnangul on võimalik, et president jätab seaduse välja kuulutamata just seepärast, et see on põhiseadusega vastuollu läinud.

Kui kujuneb vastupidi, on õiguskantsleril õigus nõuda selle kooskõlla viimist põhiseadusega, lausus Molok – ehk siis vähemalt kuuekuulise etteteatamistähtaja kasutamist. Molok lausus, et mõlemal juhul saab välja minna ka riigikohtuni.

Riigile kahjunõude esitamisse Molok ei usu, sest riigivastutuse seaduses on kitsendused, mis kahjunõude edulootused pigem nullivad.

„Kuigi seadust on selgelt rikutud, tuleks ettevõtjate vaatevinklist siiski vaadata, kas kuuekuulise etteteatamise rakendamine oleks praegusel juhul mõistlik. Kui sotsiaalmaksu määr viidaks aasta algusest 32,5 protsendile ning poole aasta pealt tõstetakse jälle tagasi 33 protsendi peale, siis tooks see ettevõtjatele kaasa halduskoormuse tõusu,“ kahtleb Molok, kas poole aasta perspektiivis tuleks 0,5% sotsiaalmaksu vähem maksmine ettevõtjatele soodsam.

Kõige korrektsem ja mõistlikum oleks Moloki sõnul maksumäära langetamine 32,5% peale, nagu varem lubati, ning soovi korral maksumäära tagasitõstmine 33% peale 2018. aasta algusest. Nii ei rikutaks põhiseadust ega pandaks ettevõtjatele ülemäära suurt halduskoormust aasta keskel infosüsteemide muutmiseks.

Lextali büroo vandeadvokaat Alar Urm vaidleb Molokile vastu. President teeks tema hinnangul rohelist tuld näidates õigesti. „See on antud juhul mõistlikum lahendus. Kui keegi pöördub riigikohtusse, tuleb huvitav lahend. Mina pean õigemaks argumentatsiooni, et tegemist ei ole põhiseaduse vastase seadusemuudatusega,” rääkis ta.

Kuigi seadust muutes peab järgima reegleid muudatusest teatamise ja selle jõustumise kohta, tuleb Urmi sõnul vaadata olukorda, kus muudatus seaduse muutmise tõttu ära jääb. Urm kahtleb, kas muudatust tasub ellu viia ja poole aasta pärast tagasi muuta. „Nii käitudes riivataks kindlasti õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtet ja põhjustatakse mõttetu asjaajamislik koormus,“ lisas ta.

„Kaubanduskojal on õigus, et maksupoliitika peaks olema tasakaalukas ja pikalt ette vaatav. Riigile kahju hüvitamise nõude esitamine ei tundu siin asjakohane. Kindlasti tekkis huvitavaid võimalusi maksuotsuste ja seaduse põhiseaduspärasuse vaidlustamiseks ja ainet õigusteadlastele väitlemiseks,” rääkis Urm.

Kaubanduskoda ei ole ainus, kes on presidendile palve saatnud. Sama tegi ka omanike keskliit, mis palub jätta välja kuulutamata sel kuul vastu võetud tulumaksu -ja sotsiaalmaksuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, samuti kaaluda selle vastavust põhiseadusele.