Valusad maksumuutused said seaduseks

"Jättes selle seaduse välja kuulutamata, sekkuksin ma fiskaalpoliitikasse määral, milleks põhiseadus mulle õigust ei anna," ütles president Kersti Kaljulaid täna tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse väljakuulutamisel. Ettevõtjad kutsusid sel nädalal üles presidenti seadust mitte vastu võtma.

Kuulutasin täna välja tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Tegin seda vaatamata selle seaduse vastuvõtmise asjaoludele, millega ma ei saa kuidagi rahul olla. Pean oma kohuseks pöörata tähelepanu probleemidele seaduse menetlemisel.

Seaduse teise lugemise eel esitas rahandusminister rahanduskomisjonile ulatuslikud ja põhimõttelised eelnõu muudatused, mille puhul oli tegemist sisuliselt uute ettepanekutega. Neil ettepanekutel puudus seos algse eelnõuga. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus (RKKTS) kehtestab seaduse algatamise nõuded, mida 2. detsembril esitatud muudatustega eirati ning millega Riigikogu kitsendas kahetsusväärselt iseenda liikmete õigusi menetluses osaleda.

Riigikogu liikmed on võtnud endale kohustuse järgida hea õigusloome tavasid. Seaduseelnõusse 302SE on liidetud peale esimest lugemist uued paragrahvid, muutes selle seaduseelnõu nn. kobareelnõuks. Selles kobaras on söödavaid marju, kuid võimalik, et ka kõlbmatuid. Kobarseaduste vastuvõtmine ja oluliste eelnõu täienduste sisse viimine muudatusettepanekutena on hea õigusloome tavaga vastuolus.

Riigikohus on varasemalt konstateerinud, et õigus ei tohi olla sõnamurdlik. On küsitav, kas valitsuse vahetumine saab olla piisavaks põhjenduseks, et jätta arvestamata maksekorralduse seaduse §-s 41 sätestatud põhimõtet, et negatiivse mõjuga maksumuudatuste vastuvõtmise ning selle jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.

Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses on kohti, mille puhul tuleks kontrollida nende vastavust põhiseadusele. Samas, üksikuid paragrahve vaidlustada ei ole presidendil võimalik ning ma ei saa välja kuulutada vaid ühte osa seadusest. Olen seisukohal, et jättes selle seaduse välja kuulutamata, sekkuksin ma fiskaalpoliitikasse määral, milleks põhiseadus mulle õigust ei anna. Seaduse väljakuulutamisega ei anna ma hinnangut selle poliitika sisule.

Käesoleva seadusemuudatuse välja kuulutamata jätmise otseseks tulemuseks oleks 19. detsembril heaks kiidetud 2017. aasta riigieelarve seaduse vastuolu riigieelarve seaduse § 6 lg-ga 1, mille kohaselt peab riigi eelarve olema struktuurses tasakaalus. Seega peaksin välja kuulutamata jätma ka nimetatud seaduse ning Eesti alustaks uut aastat ilma riigieelarveta.

Ülaltoodud põhjustel pöördusin ma täna ka õiguskantsleri poole palvega analüüsida vajadusel selle seaduse üksikuid aspekte, mis võivad seada küsimuse alla seaduse vastavuse põhiseaduse ja teiste seadustega. Erinevalt Vabariigi Presidendist on õiguskantsleril võimalik vaidlustada seaduse üksikuid norme ning menetlusega seotud küsimusi. Oleme õiguskantsleriga ühel meelel, et selline protseduur – president kuulutab seaduse välja, õiguskantsler rakendab talle seadusest tulenevalt antud võimalusi põhiseadusega vastavuse kontrolliks – on mõistlik ja alalhoidlik lahendus. Sellegipoolest on tekkinud olukord kahetsusväärne.