Miks Taxify Soomest lahkus?

05. jaanuar 2017, 16:46
Taxify kaasasutaja ja arendusjuhi Martin Villigi sõnul on Soome taksoturg ülereguleeritud.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170105/NEWS/170109874/AR/0/martin-villig.jpg

Koos venna Markusega Taxifyd juhtiv Martin Villig ütleb põhjanaabrite turult lahkumise kohta, et sealne ärikeskkond oli suletud ja monopoliseeritud.

Villigi sõnul olid Soomes suureks probleemiks piiratud taksolitsentsid. „Minu teada on Helsingis välja antud umbes 1200 litsentsi - näiteks Tallinnas on taksojuhte aga umbkaudu 3000,“ illustreeris Villig, lisades, et aastas annab linn välja umbes paarkümmend litsentsi ning nende järjekorrad on väga pikad. „Puudub avatud konkurents, uued tegijad lihtsalt ei saa turule tulla,“ möönis ta.

Teiseks probleemiks on Villigi sõnul dispetšerite nappus. Enamikus Soome linnades on neid vaid üks, Helsingis kaks. „See tähendab, et sisuliselt on kaks kohta, kust inimesed saavad taksot tellida,“ lisas Villig.

Samuti on tema sõnul Soomes taksofirmad üldiselt väga väiksed. Paaril firmal on paarkümmend masinat, kuid üldiselt on tegu ühe või kahe mehe firmadega. „Kuna firmad on nii väiksed, on dispetšerikeskustega mõistlike tingimuste väljarääkimine keeruline. Taksofirmad ise ehk oleksid koostööst huvitatud, kuid nad ei julge meiega liituda, sest kardavad, et dispetšerikeskus viskab nad süsteemist välja ja nad kaotavad suure osa tellimustest – dispetšerikeskused ei luba taksojuhtidel ühegi teise rakenduse ega teenusepakkujaga töötada,“ selgitas ta.

Villig tõdes, et kui nad sisenesid pooleteise aasta eest Soome turule (kus ettevõtet nimetatakse Kauppalehti andmeil Viro Uber ehk Eesti Uber - toim.), oli olukord mõneti ehmatav. „Kuid start-up'ina olime lootusrikkad, et saab kokkuleppeid saavutada,“ avaldas ta.

Helsingis jõuti ühe taksofirmaga kokkuleppele, üks dispetšer, kellega koostööd tehti, leiti ka Oulust. „Teatud koostööpartnerid leidsime, kuid vajalikku läbimurret saavutada ei õnnestunud,“ möönis Villig.

Istuvad kaevikus

Soome parlament tahab võtta vastu seadust, mis kaotab taksolitsentside andmise piirangud. „Oleme Soome transpordiministriga mitu korda kohtunud ning tema plaanis veel suvel, et seadus hakkaks 1. jaanuarist kehtima. Poliitilise kompromissi tulemusel liikus kuupäev aga edasi 2018. aasta juulisse,“ möönis Villig.

Tema sõnul oli algul plaanis seadusesse lisada ka sõidujagamise seadustamine, kuid see jäi siiski välja. „Ilmselt oli taksofirmade jõud nii suur, et ei suudetud kompromissini jõuda,“ arvas Villig.

Ka Uber proovib Soomes sõidujagamisteenust pakkuda. Villigu sõnul on aga politsei teinud Uberi juhtidele trahve, millest osa on juba ka kohtus vaidlustatud.

Kui seadus oleks Soomes jõustunud nii, nagu plaaniti, tegutseks Taxify kindlasti Soomes edasi, rõhutab Villig. „Tegutsemisruumi on kõvasti – taksohinnad on Eesti omadest neli korda kõrgemad. Kui Tallinnas on keskmine taksosõit kuus eurot, siis Helsingis 22-24,“ kommenteeris ta.

Soome riik on taksodele kehtestanud maksimumtariifi ning Villigi sõnul peavad kõik juhid sellest kinni. „Helsingis on tipptunni ajal tohutud taksojärjekorrad. Dispetšerile helistades ei öelda kunagi takso saabumisaega, vaid lihtsalt, et takso tuleb. Turul on kõvasti arenguruumi," märkis Villig. "Seda on öelnud ka Tallink ja Tulika, et kui Soome turg avaneks, on ka nemad huvitatud sinna minemisest."

Jalust ei raba

Villigi sõnul ei löö Soomes tegevuse peatamine Taxifyd valusalt. „Üle-eelmine aasta võis Soome turg olla meie käibest umbes 5-7%. Möödunud aastal käive aga kasvas oluliselt - detsembri käive oli viis korda suurem kui jaanuaris,“ avaldas Villig.

Taxify tegutseb maailma 23 linnas. „Mõnel pool on kõik veel suhteliselt algusjärgus, käib aktiivne laienemine," nentis Villig. Tänavu on sihikul juba uued sihtkohad, millised, seda Villig veel ei avalda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. January 2017, 16:46
Otsi:

Ava täpsem otsing