Kuidas kriisi puhkedes vähem kõrvetada saada?

„Minu hinnangul on nii aktsiad, võlakirjad kui ka kinnisvara hetkel väga kõrgelt hinnastatud,“ leiab LHV Groupi suuraktsionär Andres Viisemann. „Nende varade hinnad on tõusnud, sest intressimäärad on langenud või püsinud enneolematult madalal – usun, et pea kõikidesse varaklassidesse on võimalik tulevikus madalamalt hinnatasemelt siseneda,“ märkis ta.

Sellegipoolest voolab Swedbank Marketsi juhi Darius Geceviciuse kinnitusel raha siiani riskantsetesse varaklassidesse. „Aktsiad ja kõrge tootlusega võlakirjad on endiselt populaarsed,“ kinnitas ta. „Seda isegi arenevatel turgudel,“ lisas ekspert.

Suuremate korrektsioonide või languse puhul toimub arvestatav kukkumine tavaliselt juba paari päevaga, seega tasub riskid väärtpaberiturgudel kontrolli all hoida, leiab Etalon Varahalduse juhatuse liige Tõnn Talpsepp.

„Mida aeg edasi, seda tõenäolisemaks muutub, et näeme ühel hetkel suuremat langust,“ tõdes Talpsepp. Tema hinnangul on tõusutippudest osa saamine küll väga magus, kuid seejuures kõrge riskiga. „Kunagi ei tea, millal on täpselt õige aeg positsioonist väljuda, sest tavaliselt tunneb tipu ära alles tagantjärele,“ nentis ta.

Sellegipoolest aitab tiputunnetusele kaasa pidev uudiste jälgimine. „Näiteks tasub tähele panna, kui uudised aktsiahinnale enam mõju ei avalda või börs reageerib neile ebaloogiliselt,“ tõi Talpsepp näiteid. „Kui positiivsele uudisele ei reageerita positiivselt, seda ignoreeritakse, või on reageeringud teatud tüüpi uudistele oodatust suuremad, siis on ka turul muutused tõenäolisemad,“ viitas ta indikaatoritele, mis aitavad ralli peatumist ennustada.

Oma positsiooni soovitab Talpsepp ümber mängida ning sellest kasumit võtta kindlasti juhul, kus algne investeerimistees on ennast täitnud. „Samuti juhtudel, kus turuolukord või eeldused ning ootused aktsiapositsiooni suhtes on võrreldes varasemaga muutunud,“ nentis Talpsepp. „Kui aga algul investeeringusse sisenedes plaani ei olnud, mis tegelikult peaks olema, siis on muidugi keeruline,“ lisas ta.

LHV Panga analüütik Erko Rebane soovitab positsioonide ümbermängimisel järgida ka endale seatud hinnasihte. „Investeeringut tuleks vähendada või aktsiad maha müüa siis, kui loodetud hinnasiht on täidetud ning riski ja tulu suhe muutub ebasoodsaks,“ sõnas ta. „Samuti siis, kui toimuvad negatiivsed arengud, mis räägivad vastu esialgsele investeerimisteesile,“ sekundeeris ta Talpsepale.

Seejuures tasub Talpsepa hinnangul tähelepanu pöörata sellele, et võetud positsioonidest oleks võimalikult lihtne väljuda. „Mida suuremad on võimaliku turulanguse riskid, seda olulisemaks likviidsus üldjuhul muutub,“ sõnas ta. Kiiresti rahasse liikumist võimaldavad aga eelkõige väiksemad investeeringud, mis on paigutatud kergemini kaubeldavasse varasse.

Talpsepp peab tähtsaks, et investor paigutaks vaid seda raha, millest ei sõltu tema igapäevased vajadused. „Vahendeid peaks jätkuma ka ilma regulaarse aktsiamüügita ning dividenditulule lootmata,“ märkis ta. „Turuolukorra kehvenedes võivad muidu rahavoogu tootvate varade puhul tavapärased rahavood ehk dividendid või intressimaksed paraku ka kahaneda,“ viitas Talpsepp sellele, et kõike tasub alati planeerida mõistlike varudega.

Ka Rebane leiab, et vaba raha võiks olla pigem rohkem kui vähem. „Isiklikult arvan, et piinlikkust ei peaks tundma ka siis, kui selle osakaal jääb praeguses turuolukorras portfellis suhteliselt kõrgeks,“ ütles ta. „Raha on kui kuiv püssirohi, mida saab järgmisel võimalusel tööle panna ning neid võimalusi avaneb ikka ja jälle, ka pärast pea kaheksa aasta pikkust rallit,“ oli Rebane optimistlik.

Viisemann on samuti seisukohal, et raha hoidmine investorile kahjuks ei tule. „Nii kaua, kui inflatsioon püsib väga madalal ja majandus ei kasva, ei kaota pangakontol seisev või deposiidis raha oma ostujõudu,“ oli ta veendunud.

Kuna ka Rebase meelest on tippude ja põhjade tabamine aktsiaturul praktiliselt võimatu, siis soovitab ta edukuse tõenäosust parandada pikaajalise investeerimisega. „Horisondi võimalikult pikaks venitamine vähendab tsüklite mõju,“ selgitas ta. „Samuti tuleb kasuks regulaarselt ja järjepidevalt investeerimine, seda ka langevate turgude kontekstis – olgugi, et seda on psühholoogiliselt raske teha,“ lisas Rebane.

Seejuures rõhutas Talpsepp, et alati tasub oma investeeringud varaklasside vahel hajutada. „Uuringud on näidanud, et just varaklasside vahelisest valikust sõltub pikaajalise investeerimise puhul väga suur osa tootluse erisusest,“ rääkis ta. „Konkreetsete varade, näiteks aktsiate valik varaklassi sees ning ka ajastamine on pikas perspektiivis sisuliselt ebaolulised,“ lisas ta, viidates sellele, et peab üheks alternatiiviks kinnisvarainvesteeringuid, mis ei sisalda endas laene kinnisvaraarendajatele.

Viisemann aga leiab, et kõik otsused tuleks läbi kaaluda ning kriisi kartuses ei tohi müügiotsuseid rabeledes teha. „Aktiivsed kauplejad võivad ka praeguselt hinnatasemelt ostes korralikult raha teha,“ viitas ta sellele, et palju tehinguid tegevatel investoritel on võimalus ka teenida.

Rebane lisas, et kui investeerida konkreetsesse ettevõttesse, siis tegelikult ei ole väga oluline, mida teeb üldine turg, sest iga korrektsioon pole viide eesseisvale majandussurutisele. „Sel juhul loeb antud firma toode või teenus ning see, millise teesi alusel on raha ettevõttesse paigutatud,“ lisas ta.