Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida toob 2017. aasta kaupmeestele?

    Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele PeilFoto: Erakogu

    2017. aastat võiks maailmapoliitikas ja Eesti kaubanduses iseloomustada pinev ootus. Nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult on 2018. aastal oodata suuri muudatusi ning 2017 on ettevalmistav vaheaasta, mis toob kodumaisele kaupmehele pigem häid võimalusi, leiab kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil.

    Avatud majandusega väikeriigina on Eestile alati oluline meie ümber toimuv. 2017. aastal tõotab meie ümber toimuda päris palju. Poliitiliste maalihete järellaines sirutab Euroopas tiibu poliitiline prognoosimatus ja USAs seab end sisse protektsionistlikult meelestatud valitsus. Sanktsioonid Venemaa vastu on endiselt laual ning Hiinat kahtlustatakse majanduskasvu numbrite ilustamises. Suures plaanis on kõik need arengud kaubandusele ohustavad, kuid ei pruugi sellel aastal veel Eestit oluliselt mõjutada, kirjutab kaupmeeste liidu juht Äripäeva teemaveebis kaubandus.ee.
    Kodule lähemal kasvab sellel aastal veidi impordinõudlus Eesti peamiste kaubanduspartnerite seas, mis loob võimalusi meie eksportivale tööstusele ja piiriülesele kaubandusele. Soome majandusolukord paraneb praegu nähtavalt, mis on omakorda hea uudis Tallinna jaekaubandusele. Ehk on sellel aastal Eestisse oodata suuremat hulka soome turiste? Soomlaste keskmised kulutused Eesti-reisile ulatuvad teatavasti üle 350 euro inimese kohta ning jagunevad suuresti majutuse, teenuste ja ostlemise vahel.
    Ka siseriiklikult ootab kaubandussektorit ees mitu väljakutset. Riiklik tervisepoliitika on võtnud sihiks aktsiisikaupade kiire ja kõrge maksustamise, mis tõi 2016. aastal Eestisse piirikaubanduse fenomeni. Teiste Euroopa riikide kogemused näitavad, et piirikaubandus ei jää ühe tooteartikli keskseks, vaid nutikad ettevõtjad asuvad tarbijate liikumise järgi pakkuma ka teisi neid huvitavaid kaupu. Kui suuri kütusekoguseid tangivad Lätis kütuseaktsiisi vahede tõttu eelkõige veoteenuse ettevõtted, siis alkoholi järele Lätti sõitnud eraisikutest 60% ostis sealt 2016. aastal ka kaasnevaid kaupu. Lisanduvad aktsiisitõusud ning mitme uue alkoholipoe rajamine piirile ainult süvendab piirikaubandust, mis on Eesti toidupoodidele oluline müügitulu kadu.
    Peale selle on õhus võimalikud nõuded toidupoodidele alkoholiosakondade eraldamiseks vaheseintega, mille koguinvesteeringud ületavad 20 miljonit eurot, ning muud piirangud aktsiisikaupade müügile, mille ühismõju kumuleerub ja toidukaupmeest oluliselt koormab.
    Trendid Eesti kaubanduses
    Konkurentsiolukord on Eesti kaubanduses endiselt tihe ning 2017. aastalgi püüeldakse suurema efektiivsuse poole. Jaeketid avavad uusi kauplusi, värskendavad olemasolevaid ja laiendavad müügipindu - see kõik eeldab olulisi investeeringuid. Selle kõrval suletakse neid poode, mida kasumlikult majandada ei suudeta ning juurutatakse uusi protsessijuhtimise põhimõtteid - kõik suurema efektiivsuse nimel.
    Kiired arengud toimuvad e-kaubanduses, mis moodustab kaubandusest veel väikese osa, aga näitab suurimat kasvu. 2016. aastaks tegutsevad enamike Eesti suurte jaekettide kõrval nende e-poed ning uus aasta toob endaga e-poodide täiendavaid arendusi, teenindusalade laienemist Harjumaast kaugemale ja teenuste arenemist. Siin saavad omalt poolt arenguvõimalusi pakkuda logistikaettevõtted. Samuti jätkub kaubandusvaldkonnas huvi big-data analüütiliste lahenduste ning uute tehnoloogiliste võimaluste kasutuselevõtu vastu, mis võimaldaksid veelgi suurendada efektiivsust ning teha klientidele sobivamaid pakkumisi.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.