Nordea töötajad piketeerivad Rootsi kontori ees

20 Nordea panga töötajat trotsivad täna külma ilma, piketeerides Nordea kontori ees. Piketi eesmärk on tõmmata ka Rootsi avalikkuse tähelepanu sellele, kui erinevalt kohtleb sealne ettevõte oma töötajaid Rootsis ja Eestis. Eestis on ametiühinguga liitunud 69% töötajatest.

Nordea panga ja töötajate vaheline konflikt on lahenduse leidmisest kaugel. Eestis asutati ametiühing detsembris 2014, kuid kollektiivlepingut pole ikka veel paistmas.

Juba üle aasta tagasi märtsis esines meedias toonane Nordea panga töötaja ja ametiühingute usaldusisik Hannes Veskimäe sõnumiga, et finantssektoris on Eestis meeste ja naiste palgalõhe liiga suur ning et soovitakse sõlmida leping pangaga, mis kindlustaks töötajatele seljataguse kontorite sulgemise või koondamisohu korral.

Pangale sellised arengud ei meeldinud ja tüli võttis maad. Kuigi pangas on tänaseks vahetunud nii juht – Gerd Müller Petri Nikkilä asemel – kui ka töötajate esindajad – Tiina Kukk, Tarmo Kase ja Taago Pähkel Hannes Veskimäe asemel –, on probleemid jäänud.

Eelmise aasta novembris teatas Nordea Eesti, et katkestab ametiühingutega läbirääkimised. Nordea töötajad ja usaldusisikud kuulsid sellest pressiteate vahendusel. "Peale põhjalikku analüüsi ja konsultatsioone emapangaga on Nordea Eesti filiaal otsustanud peatada kollektiivlepingu läbirääkimised Eesti Finantssektori Töötajate Liiduga (EFL)," seisis toona panga pressiteates. Põhjuseks tõi pank poolte "oluliselt erinevad seisukohad" lepingu eesmärgi ja tingimuste teemal. "EFL (Eesti Finantstöötajate Liit) on oma nõudmiste esitamisel püüdnud jõuliselt ära kasutada fakti, et pank on ühinemisprotsessis, esitades alles loodavale pangale nõudmisi, mis on turutingimustest kordades erinevad," kirjutas panga pressiesindaja toona pressiteates. Pank teatas siis, et läbirääkimisi jätkatakse peale Nordea ja DNB ühinemist. Kuid panga usaldusisikute sõnul on töötajad juba aastaid püüdnud pangaga saada kokkuleppele kollektiivlepingu osas ja pank lihtsalt venitab ja ei soovi lepingut sõlmida.

Nordea töötajate usaldusisik Tiina Kukk ütles, et pank ignoreerib 69 protsendi Nordea töötajate läbirääkimis- ja kokkuleppesoovi ning töötajate esindajaid ei kaasata ettevõtte saneerimisse ega eesseisvasse liitumisse Norra DNBga.

Töötüli on võetud appi lahendama ja riiklik lepitaja. Nordea ja DNB panga ühinemisel saab ühendpanga juhiks endine LHV juht Erkki Raasuke, kes on teada-tuntud oma konkreetsete seisukohtade poolest, kuid kes pole sellel teemal veel avalikult sõna võtnud.

Ühe Nordea Eesti usaldusisiku Tiina Kuke sõnul on ametiühingul hetkel pooleli protsess riikliku lepitajaga. "Meil on kolmepoolne kohtumine  pank- AÜ- riiklik lepitaja veel toimumata. Kui me kokkuleppele ei jõua, siis annab riiklik lepitaja meile streigiloa,“ rääkis Kukk edasistest plaanidest. Streik toimuks siis Nordea Eestis.

Ta lisas, et nad loodavad väga lähiajal kohtuda riikliku lepitajaga. Uue ühendpanga juht Erkki Raasuke pole Kuke sõnul avaldanud soovi ametiühinguga kohtuda. Samuti puudub ühingul Kuke sõnul igasugune informatsioon Nordea panga ja DNB liitumise kohta.

„Peale piketist teada saamist saatis Tobi Manner (Nordea Grupi juhatuse liige) kirja, milles avaldas soovi kohtuda EFLi (Eesti Finantstöötajate Liidu) juhatuse esimehe Tanel Podariga koos Erkki Raasukesega. Meile jääb sügavalt arusaamatuks, miks just Erkki Raasukesega, kuna Gerd Müller on senini ikka Nordea Eesti panga juht ja Raasuke on tulevikus liituvate pankade juht,“ väljendas Kukk arusaamatust.

„Lisaks saatis Gerd Müller kõigile panga töötajatele kirja, mis avalikustati ka väljapoole Nordea maja. Kirjas  olid väga suured faktivead, mis halvustasid usaldusisikuid, samuti olid ära toodud ka usaldusisikute nimed ja töötajate olemasolevate töötingimuste nimekiri, mida ei oleks tavapäraselt Nordea töötajatele mõeldud kirjas välja toodud,“ seletas Kukk.

Hetkeolukord Nordea Eestis on Kuke sõnul selline, et kahjuks on mõned töötajad asunud Nordeast ka lahkuma.  „Uusi töötajaid värvatakse ikka selliselt, et peibutatakse nn olemasolevate soodustustega ehk siis nende töötingimustega, millede osas keeldub pank ametiühinguga hetkel läbi rääkimast,“ märkis Kukk.