Pöördmaksustamine tõi metalliärri segaduse

Artikkel

- Uudised
- Urmo Andressoo
- 9. jaanuar 2017 kell 5:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pöördmaksustamine tõi metalliärri segaduse
Aasta algusest kehtima hakanud pöördmaksustamine paneb metallimüüjad kukalt kratsima, kuna uus seadus lööb ettevõtete senised raamatupidamissüsteemid uppi.
Uute süsteemide ehitamine nõuab aga aega ja raha. Neist vähemalt esimest näib olevat vähevõitu. „Kui juba esmaspäevast (tänasest) peaks uus süsteem rakenduma, ei ole osa raamatupidamis- ja maksuinfoportaali programmide haldajad suutnud mõistlikku süsteemi välja mõelda,“ ütles möödunud reedel metallist kinnitusvahendite tootmise ja hulgimüügiga tegeleva Arras Construction Furniture OÜ juht Mario Metsoja.
Isegi kõige nutikama IT-lahenduse puhul on Metsoja sõnul selge, et uus seadus on pannud ettevõtjad olukorda, kus vigade vältimiseks oleks vaja selgeltnägija või eksimatu mäluga inimese abi.
Üks põhjus võis olla selles, et seaduses on metalli definitsiooni esitatud numbrite jadaga, millest ükski normaalne inimene aru ei saa. Seega ei osanud ka midagi halba aimata.
Lasse Lehis,
maksumaksjate liidu juhatuse liige
Probleemi olemus on järgmine: möödunud aasta lõpuni said metallitootjad ja edasimüüjad müüa enda metallitooteid nii, et pidid ostjale müüdava kauba kohta esitama ühe arve. Nüüd aga kehtib osale metallitoodetele pöördmaksustamine ja kehtiv käibemaksuseadus ei luba erinevate käibemaksuarvestusega ridu samal arvel kajastada. Niisiis on vaja ostjale esitada kaks arvet – ühel tooted, mille kohta kehtib nii-öelda tavaline käibemaks ja teisel tooted, mis lähevad pöördmaksustamise alla.
„See tähendab meeletut halduskoormuse tõusu, asjatut segadust, raamatupidamissüsteemi ümbertegemist ja ebavajalikke kulusid ettevõtetele, kes selle karussellitamisega kuidagi seotud ei ole olnud,“ sõnas Metsoja, pidades karussellitamise all silmas käibemaksupettusi, mille tõttu metallisektoris pöördkäibemaksustamine kehtestati.
Lõplikku kulu võimatu öelda
Hinnalipikut sellele, kui palju uus seadus ettevõttele maksma läheb, on Metsoja sõnul pea võimatu panna. Kõige otsesem kulu on tema sõnul see, kui palju peab ettevõte maksma raamatupidamissüsteemi ümberkorraldamise eest raamatupidamisettevõttele.
„Hullem lugu on aga hilisema haldusega. Raamatupidamise IT-süsteem ei ole antud maksuerisuse arvestamisel lollikindel,“ tõdes ta, viidates sellele, et igasuguste erisuste kontrollimise ja määramisega peab keegi pidevalt tegelema. Mure kandepind on lai - ettevõtteid, kelle tegevust uus seadus puudutab, on Metsoja hinnangul sadu.
Igapäevatööd muudab Metsoja sõnul keerulisemaks ka see, kuidas kaupa müües eristada käibemaksukohustuslast mittekäibemaksukohustuslasest. Nimelt esimestele müües rakendub osale metallitoodetele pöördkäibemaks. Neile, kes käibemaksukohustuslased pole, tuleb käibemaksu arvestada aga nii-öelda tavapäraselt.
„See on kõige põnevam – kellelegi ei ole otsa ette kirjutatud, kas ta on käibemaksukohustuslane või mitte. Seega peaks seda iga kord kuidagi kontrollima. See on pehmelt öeldes tülikas ja võin kindlalt öelda, et hakkame rõõmsalt mitte käibemaksukohustuslastele pöördkäibemaksuga tooteid müüma, sest inimesed ikka eksivad,“ märkis metallifirma juht.
2017. aasta teises pooles hakatakse arutama, kas ja kuidas saaks raamatupidamissüsteeme ümber mängida nii, et erinevaid makse saaks kajastada ühel arvel.
„Eesti ettevõtja on tubli, saab hakkama ja kohaneb kiiresti. Mingis sektoris on pöördmaksustamisest kindlasti kõva kasu. Frustratsiooni tekitab aga see, kuidas jälle tehakse asju läbimõtlematult, ebavajalikult kiiresti ning ettevõtjate ja raamatupidamisettevõtetega konsulteerimata,“ heitis Metsoja riigi suunas kriitikanoole.
MTA: kaks arvet selguse huvides
Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi nõustus, et pöördmaksustamine võib ettevõtete halduskoormust suurendada. Riigi käed on aga seotud – Euroopa Liidu käibemaksu direktiivi järgi ei tohi erinevalt maksustatud artikleid samal arvel esitada.
„Kuna pöördmaksu puhul on ostjal kohustus nii deklareerida kui ka maksta käibemaks, on tema jaoks väga oluline, et arvelt tuleks selgelt välja, millist kaupa tuleb tal pöördmaksustada,“ selgitas Liivamägi. Direktiivi eesmärk on tema sõnul välistada olukordi, kus ostjal ja müüjal tekivad erinevad arusaamad sellest, kes mida deklareerima ja millelt käibemaksu tasuma peab.
Ka Liivamägi näeb, et raamatupidamissüsteemide ümbermängimine võib keeruliseks osutuda ning arvete koostamisel eksimusi tekitada. „Samas ei lahenda seda probleemi ühe arve tegemine, sest eksimused pöördmaksustamisega võivad olla ka siis, kui erinevalt maksustatavad tehingud kajastatakse ühel arvel,“ möönis ta.
MTA ei hakka ahistama ühtegi müüjat ega ostjat, kes on maksustanud tehingu tavakorras ja müüja on ausalt käibemaksu riigile ära maksnud – see tähendab, et ostjal lubatakse arve alusel sisendkäibemaks maha arvata nagu varem.
Seadust muudetakse ja lisatakse piirsumma, millest väikesema tehingu puhul ei pea pöördmaksustamist rakendama. Võib ka piirata kogusega või lühendada tootekoodide loetelu.
Liivamägi usub, et pöördmaksustatavaid tehinguid oleks võimalik kasutusel olevate raamatupidamisprogrammidega kajastada ka ühel arvel, kuid see eeldaks päris suuri ja keerukaid muudatusi. „Pöördmaksustamise puhul on väga oluline, et mõlemad tehingupooled tehingut ja käibe tekkimise hetke samamoodi käsitleksid,“ selgitas ta, lisades et selle eelduseks oleks, et kõigi tehingupartnerite raamatupidamissüsteemid oskaksid tehinguid ühtemoodi ja õigesti käsitleda. „Kuna kasutusel on väga erinevad raamatupidamistarkvarad, on selle juurutamine praktikas hetkel keerulisem kui kahe arve väljastamine,“ hindas Liivamägi.
Tunneli lõpus valgus
Siiski ei saa Liivamägi sõnul välistada, et riik tulevikus selle suunas liigub. „Projekti "Aruandlus 3.0" raames on plaanis üle vaadata ka raamatupidamistarkvarast käibedeklaratsioonile andmete edastamine ning selle raames saab raamatupidamistarkvara tootjatega arutada ka kõikide maksustatavate tehingute ühel arvel kajastamist,“ kinnitas Liivamägi.
Teema jõuab Liivamägi sõnul lauale aasta teisel poolel. Kas ja millised on võimalused sellise tarkvaralahenduse kasutusele võitmiseks, sõltub eelkõige ettevõtjatest ja raamatupidamistarkvara arendajatest. Liivamägi kinnitas, et Euroopa Liidu direktiiv on Eesti jaoks siduv. Seda, kas direktiivi on võimalik tõlgendada lubamaks kõigi tehingute kajastamist ühel arvel, on Liivamägi sõnul vaja eraldi analüüsida.
Eksimusi Liivamägi sõnul maksuamet karmilt karistama ei hakka. „Seadusemuudatuste jõustumisel on maksuhalduri soov ettevõtjaid maksude õigel arvestamisel võimalikult palju nõustada ja abistada, mistõttu ei maksa karta maksukontrolli. Teine lugu on teadlike maksupettustega, mis metalltoodete valdkonnas pöördmaksustamise ajendiks olid,“ selgitas ta.
Seadus tehti kiirustades
Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise sõnul ei peitu probleem mitte selles, et ei saa koostada ühist arvet, vaid selles, et pöördmaksustamise alla pandud kaupade loetelu on liiga lai.
„Kui varem puudutas pöördmaksustamine väga spetsiifilisi tooteid, mida tavapoes ei müüda, näiteks kinnisvara, metallijäätmed, väärismetallid, siis nüüd tuleb pöördmaksustada ka üksiku metallist posti, lati või traadikera müüki,“ illustreeris Lehis.
„Kahjuks toimus eelnõu menetlemine suure hurraaga ja keegi, sealhulgas maksumaksjate liit, ei tulnud selle peale, et lisaks ehitusfirmadele, kes ostavad metalli suures koguses ja eraldi arvega, puudutab see muudatus ka kaubandust ja pisitehinguid,“ tõdes Lehis. Vastasel juhul oleks maksueksperdi sõnutsi kindlasti kaasatud seadusloomesse ka kaupmeeste liit.
„Üks põhjus võis olla selles, et seaduses on metalli definitsiooni esitatud numbrite jadaga, millest ükski normaalne inimene aru ei saa. Seega ei osanud ka midagi halba aimata,“ pakkus Lehis.
Nüüd on tema sõnul ka tavalises ehitus- või majatarvete poes vaja teha lausa eraldi lett juhtude tarbeks, kui mõni väike osaühing või MTÜ tahab ise paigaldada rõdupiiret, trepikäsipuud või aiaposti. „Kõigepealt peab müüja kontrollima, kas ostja on käibemaksukohustuslane ja siis tegema eraldi arve, kuhu on märgitud kauba väärtus ilma käibemaksuta,“ selgitas Lehis, lisades et nii müüja kui ostja peavad tehingut deklareerima muudest käivetest eraldi. „Kui sellega hakkama saadakse, siis ma usun, et müüja pigem tahaks pöördmaksustamise kohta eraldi arvet teha,“ möönis Lehis.
Küsi ametilt nõu
Pöördmaksustamise kohta tekkivate küsimustega soovitab MTA nendega ühendust võtta. Pöördmaksustamist tutvustava selgitusega saab tutvuda siin.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum