Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Harju Elektri juht: kust see kriis tuleb?

    Harju Elektri juhi Andres Allikmäe sõnul läheb ettevõttel kenasti ning kriisiks ettevalmistamisega nad ei tegele, sest enne tuleb teada, kust see kriis tuleb.

    Viimaste kuude jooksul kolmanda suurlepingu sõlminud Harju Elekter teatas, et võtab tellimusmahu täitmiseks sisse koha PKC Eesti käsutusest vabanevates tootmishallides Keila Tööstuspargis.
    Harju Elekter Elektrotehnika sai tellimuse 86 eriotstarbelise komplektalajaama tarnimiseks maailma juhtivale tõsteseadmeid ja teenuseid pakkuvale kontsernile Konecranes kahe aasta jooksul.
    Küsimustele vastab Andres Allikmäe.
    Harju Elekter on viimaste kuude jooksul mitu suurlepingut saanud, lendate muudkui kõrgemale ja kaugemale.
    Eks jah, meie mõistes suured lepingud, muu maailma mõttes nii väga ei olegi.
    Kui suur on rahaline võit olnud nendest lepingutest?
    Seda ma ei saa kahjuks avaldada, meil on selline kokkulepe. Aga võin öelda, et see on märkimisväärne!
    Mis nipiga te neid lepinguid saate?
    Eks me teeme lihtsalt korralikku müügi arendustööd.
    Ja see on kõik, mida vaja heade lepingute sõlmimiseks?
    Pikk kogemus, tuntus, hea kvaliteet, mõistlikud tehnilised lahendused, me ei paku rumalusi ja oskame asja ajada – eks kõik see kokku.
    Võtate ka töötajaid juurde?
    Mingil määral jah, mahud kasvavad ju. Mõned kümned oleme juba võtnud ja vastavalt vajadusele võtame. Kindlasti töötajaid lisandub, aga kui palju, seda ei oska veel öelda.
    Kas on lähitulevikus veel mõni huvitav leping terendamas?
    Me ju töötame kogu aeg selle nimel – eks seda saab siis börsiuudistes lugeda, juhul kui tuleb.
    Mõned ettevõtjad on teinud võimaliku kriisi tarbeks varuplaane. Kas teie ka kuidagi ennast valmistate ette juhuks, kui tuleb kriis?
    Küsime, et kust see kriis tuleb? Kus on tema geograafiline asukoht? Minu meelest viimased 10 aastat näitavad kindlasti seda, et kriis on seotud mingi geograafia ja tegevusvaldkonnaga. Mõningad tegevused ja kohad on jällegi kogu aeg edukad. Tuleb vaadata asjadele reaalselt otsa ja elu iga päev monitoorida.
    Meie elu on seotud palju meie klientide ja investeeringutega. Praegu tunnetuslikult võime öelda oma põhiturgusid vaadates, näiteks Soomes ja mujal, et kõik on positiivne ja nokk ülespidi. Soomes selles segmendis läheb praegu väga hästi ja on seda olnud juba pikemat aega nii.
    Meenub eelmistest aastatest ka mõni ebaõnnestumine?
    Ühte ei oska välja tuua. Eks need olid keerulised aastad. Ühtepidi on see meie õnn ja teistpidi õnnetus, et kõik meie tagajalad pole korraga edukad. Eks me oleme siin kogenud mitte otseselt tagasilööke, kuid võib-olla seisakut. Ega see edu ei tule ju iseenesest, selleks tuleb meeletult tööd teha. Pingutama peab tunduvalt rohkem.
    Kuidas te oma töötajaid motiveerite, et kõik pingutaksid?
    Eks see ole meie kõigi ühine probleem, et ootused on suuremad kui võimalused. Proovime ikka tuju üleval hoida.
    Jagate häid tulemusi ka töötajatega?
    Loomulikult! Oleme alati lähtunud põhimõttest, et see, mida sa headel aegadel külvad, seda sa halbadel aegadel lõikad. Kui läheb hästi, siis peavad ka inimesed seda tunnetama ja siis nad on halbadel aegadel ka lojaalsemad ja mõstavamad. Aga meil ei olegi ju väga halvasti tegelikult läinud.
    Mida te aktsionäridele öelda tahaksite?
    Tulemused räägivad enda eest. Kohe-kohe oleme välja maksmas meie aktsiakapitali vähendust ja nad võivad ise ka meie käest küsida, kui nad tahavad midagi hingerahustuseks teada.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.