Simson: kümme aastat ootamist tasus ära

11. jaanuar 2017, 10:45
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170111/NEWS/170119948/AR/0/AR-170119948.jpg

Pikka aega ministriportfellist unistanud Kadri Simson kavatseb hakata kaubalaevu Eesti lipu alla meelitama ja ühistranspordi tasuta kätte anda.

Intervjuus selgitab ta, miks Keskerakond peab vaeva nägema, et kauaoodatud võimalust mitte käest lasta.

Miks otsustasite tõmmata pidurit Kristen Michali alustatud ideele luua riigiettevõtete valdusfirma?

Sest see oli asi oma ajas. Minu eelkäija tuli sellega välja siis, kui Tallinna Sadamas lahvatas korruptsiooniskandaal. Alternatiivina käidi välja, et seniste riigiettevõtete nõukogudele võiks tulla üles veel üks nõukogu. Ma arvan, et see ei toimi.

Oleme uues valitsuses seda meelt, et riigiettevõtete juhtimine peab olema läbipaistvam, kuid seda ei saa teha uute nõukogude tekitamisega, vaid nõukogude rolli sisustamisega. Oleme kokku leppinud, et teeme nn Erkki Raasukese idee järgi nimetamiskomitee, kes määravad nõukogudesse inimesed professionaalsetel alustel. Usun, et kui nõukogudes on valitud inimesed, kes tõesti teevad oma tööd, siis see probleem, mida Michal lahendada tahtis, lahendatakse depolitiseerimise teel.

Eile tuli teatavaks, et neli ärimeest maksid erakondadele kokku 800 000 eurot preemiat selle eest, et valitsus otsustas toetada paljulapselisi peresid. On inimesi, kes nimetavad seda seaduse ostmiseks. Kuidas teie seda võtate?

Sageli on räägitud, et erakondi võiks toetada üksnes maailmavaate alusel, kuid sellisel juhul saaksid toetust ainult need erakonnad, kes lubavad ärimeestele vähim makse ja kõige rohkem vabadusi. Praeguses juhtumis tegid annetuse Eesti inimesed, kes leidsid, et demograafilise kriisiga tuleb midagi kiiresti ette võtta. Nad tegid oma teadusliku uuringu teemal, mis takistab peredes kolmanda lapse sündi ja leidsid, et väga paljudes peredes on selleks põhjuseks majanduslik seis. Nad hakkasid otsima lahendust.

Nad leidsid lahenduse, et suurpere toetust peaksid saama juba pered, kus on vähemalt kolm last, mitte kuus last nagu senine toetuse süsteem ette nägi. Samuti tuli nende nägemuse järgi toetuse summat tõsta. Kui need ärimehed lõpuks jõudsid seisu, kus Eesti valitsus neid kuulda võttis, siis ma leian, et ongi õige erakondi selle eest toetada. Erakondi võikski toetada selle järgi, kas nad viivad ellu midagi, mida toetaja tähtsaks peab.

Lastetoetuse tõstmine on muidugi õilis näide, kuid Postimees kirjutas, et need ärimehed olid erakondadele teada andnud, et kui seadus vastu võetakse, siis tuleb ka rahaline toetus. Oli see kokkulepe teile teada?

Mina isiklikult võin öelda, et kuna kirjutasin 2015 riigikogu valimisprogrammi, siis mulle tutvustati seda uuringut ja räägiti ka sellest, et need ettevõtjad on igati valmis panustama selleks, et erakonnad nende mõtteid kuulda võtaksid. Kuid kindlasti ei tulnud jutuks see, et toetust saavad need, kes valimistele lähevad. See polnud sedasi seotud. Keskerakonna programmis oli paljulapseliste perede toetamise muudatus juba kaks aastat tagasi sees ja nüüd kui leidsime liitlased, kes olid meiega sama meelt, oli õige asi see ära teha.

Kas varem on ka tehtud konkreetseid ettepanekuid, et erakond saab toetust siis, kui midagi kindlat ära teete?

Toetust on mitmesugust. Väga palju on tulnud huvigrupid ütlema, et kui teete midagi kindlat ära, siis me toetame teid, kuid toetame oma häältega. Selle nimel erakonnad oma lubadusi annavadki.

Kuhu olete jõudnud oma südameteemaga ehk lubadusega kehtestada tasuta ühistransport maapiirkondades?

Sinnani, et lubadus on kirjas koalitsioonilepingus ja järgmisel aastal leiame 21 miljonit eurot, et toetada maakonnaliine senisest enam. Praegu on maakonnaliinide dotatsioon 2017. aastal 21 miljonit eurot ja piletirahast tuleb 10,3 miljonit juurde. Nüüd dotatsioon kasvab, kuna see on seotud transpordi komponendiga, mis sõltub bussijuhtide palkadest, kütuse hinnast ja üldisest tarbijahinnaindeksist. Juba on teada, et ka järgmisel aastal tuleb leida dotatsiooniks lisaraha. Meie eesmärk on, et ka piletiraha kompenseeritaks samamoodi riigieelarvest, kuid seda eeldusel, et liinide arv muutuks tihedamaks – sellest ühtlasi ka suurema dotatsiooni vajadus. Lisaks on vaja ka teha validaatorite hange, sest kui pileteid enam pole, on vaja siiski kuidagi pidada arvet, kui palju inimesi mingitel liinidel sõidab. Me ei taha lasta tekkida võimalusel, et sõitma hakkavad tühjad bussid.

Kui palju kulu see eelarvele kokku teeb?

Praegu on 21,9 miljonit eurot, järgmisel aastal peaks eelarves olema 42 miljonit eurot.

Juba praegu sõidavad paljud bussid maapiirkondade vahel täiesti tühjalt, kuidas kogu süsteem tööle peaks hakkama? Kas kõik jääb omavalitsuste endi korraldada?

Me ei ütle üles olemasolevaid liinihankeid, neid tehakse maksimaalselt seitsmeks aastaks. Ilmselt käivitamise etapis tuleb olemasolevatesse hangetesse mahtu juurde anda. Praegu on nii, et kui maavalitsus on hanke teinud, siis tema maksab vedajale kilomeetri hinna ja saab midagi tagasi piletirahast. Nüüd riigieelarvest kompenseeritakse ka piletiraha. Tulevikus aga ei korralda seda enam maavalitsused, vaid ühistranspordikeskused või omavalitsusliidud. Käivitamise faasis paneme selle käimasolevatele lepingutele peale, kuid tulevikus on see omavalitsusliitude korraldada, kus peavad liinid sõitma ja kui palju.

Kadri Simsoni sõnul ei pea kartma, et maakonnasisene tasuta ühistransport kommertsliinidelel liiga tegema hakkab.

Kuidas see transpordifirmade konkurentsile mõjub?

Toetus ei tule kommertsliindiele. Maakonnad on väga erinevad, ka piletitulu laekumine on väga erinev. Harjumaa ühistransport on absoluutselt teistmoodi üles ehitatud kui näiteks Pärnumaa oma. Maakonnaliinid ei sureta välja maakonnaüleseid liine – keegi ei hakka maakond maakonna kaupa üle Eesti reisima Tartust Tallinna selleks, et tasuta sõita saada.

Tõsi – nendin, et Harjumaal on erisus, seal on palju kommertsalustel sõitvaid liine. Harjumaa transpordikeskusega on vaja pidada läbirääkimisi, et mingeid tagasilööke ei tuleks. Kogu süsteem peaks tööle hakkama järgmisel aastal.

Eesmärk on see, et elu väljaspool maakondade keskusi poleks kallim kui keskustes. Pealegi paljud maapiirkondades elavad inimesed ei tööta – neil pole mõtet minna kaugemale tööd otsima, kui nad maksaks suure osa oma väiksest palgast transpordi peale ära. Ilmselt tooks tasuta ühistransport tööturule ka neid, kes seni on tööpõllult eemal olnud.

Seni on kõik valitsusliikmed öelnud, et majandust aitab elavdada tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, kuid see turgutab vaid sisetarbimist. Kuidas edasi minna? Kuidas turgutada ettevõtteid ja eksporti?

Me hakkame erisusi katsetama, mida seni valitsus pole teinud. Koalitsiooniläbirääkimistel otsustasime, et ei saa väita, justkui mõni maksuerisus ei tööta, kui sellel erisusele pole antud 3-5 aastat aega.

Minu vastutada on laevade Eesti lipu alla toomine ja see vajab kindlasti maksuerisusi. Meremeeste maksukoormust tuleks alandada. Kuid laevanduses on maksupakett vaid üks osa, mis paneks laevu Eesti lipu alla tulema. Täpsem analüüs selle kohta peaks valmima veebruari lõpuks. See, et me seni pole teinud sektorites maksuerisusi, on viinud meid selleni, et meil pole Eesti lipu all mitte ühtegi kaubalaeva. Samas on meil Eesti vetel vähemalt 60 kaubalaeva, mis on kõik endale mõne teise riigi lipu leidnud.

Samuti teeme sotsiaalmaksusoodustusi alustavatele ettevõtetele. Arvestades meie pensioni olukorda ja haigekassat, siis suuremaid maksuleevendusi kõigile me haigekassa üle ei ela. Küll aga on võimalik seda teha sektorite kaupa.

Kadri Simson 2015. aastal Keskerakonna erakorralisel koosolekul, kus teatas erakonnale, et vajavad suunamuutust.

Päevapoliitikast – kas nüüd, kus Reformierakonna tagatuba on tühjaks löödud ja Hanno Pevkur erakonna juhiks valitud, on nendega kergem koostööd teha?

Reformierakonnale tuli opositsiooni minek väga kasuks, see andis neile uue hingamise. See on ka tagajärg nende viimaste aastate stiilile. Reformierakonna enda liikmed panid diagnoosi, et nende koduerakond on muutunud hoolimatuks, ka oma põhivalijaskonna suhtes – nad ei kuulanud enam ettevõtjaid ja neil polnud ideid majanduse elavdamiseks. Pevkuri lubadus oli suhtumist ja programmi muuta.

Kui Pevkuri plussi otsida, siis ta on kindlasti konstruktiivsem ja vähem tehiskonflikti otsiv. Sellisena võib ta ühel päeval oma erakonnale mõne koostööpartneri leida kah. Praegu ei taha keegi nendega koostööd teha.

Kunagi oli Keskerakond sellises positsioonis.

Just nimelt ja meil läks kaua aega, et aru saada, et kõigi ja kõige vastu olles on väga raske oma valijate ootusi täita.

Aasta tagasi olid Keskerakonnas veel väga tugevalt kaks leeri – Simson ja Savisaar. Kas erakond on nüüdseks leerid ühendanud?

Mulle tundub, et kõik keskerakondlased on veendunud, et meie valitsusse pääsemine on Eestile hea ja et me ei tohi seda võimalust maha mängida. Seda on kümme aastat oodatud ja tuleb toetada, et me programm tööle läheks.

Olgem ausad – kui me valimistel lubasime tasuta ühistransporti või maksude muutmist õiglasemaks, siis me saime koalitsiooni läbirääkimistel maakonnaliinide toetuse, astmelise tulumaksu vabastuse, hariduses oleme palju saanud ja ka põllumeestele maksimaalse üleminekutoetuse. Kõik see vääris kümmet aastat ootamist.

Mis tunne on lõpuks valitsuses olla?

Ma olen üks kord varem elus sama tunnet kogenud. See oli 1995. aasta sügisel. Ma olin käinud 11 aastat koolis ja teadnud, et ma lähen ülikooli. Ja kui ma sinna lõpuks jõudsin, siis see oli vaimustav tunne – saad lõpuks õppida seda, mille jaoks oled end valmistanud! Nüüd olen kümme aastat olnud riigikogus ja oodanud, et üks hetk saame me valitsusse. See on samasugune tunne nagu ülikooliõpingute alustamise vaimustus. Mul on võimalik teha seda, mida ma olen kaua oodanud.

Kadri Simson valitsusse pääsemise õnnitlusi vastu võtmas.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. January 2017, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing