Fondivalitsejad ronisid rekordkõrgele

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 12. jaanuar 2017 kell 7:55
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fondivalitsejad ronisid rekordkõrgele
Eriti kiiresti kasvas kinnisvarafondide väärtus. Fotol Eften Capitali juht Viljar Arakas.Foto: Andras Kralla
Fondivalitsejate hallatavate varade maht kerkis kolmandas kvartalis esimest korda üle 5 miljardi euro, teatas finantsinspektsioon.
Eestis tegutsevate fondivalitsejate hallatavate varade maht kasvas kolmanda kvartali jooksul 4,5% ja kerkis esimest korda üle 5 miljardi euro, täpsemalt 5,1 miljardi euroni.
Hallatavatest varadest moodustasid 96% kollektiivportfellid ehk nii enda kui ka teiste valitsejate fondid, mille investeeringuid juhitakse allhanke korras. Allhanke kliendivarade maht kasvas kvartali jooksul 2%, üle 1 miljardi euroni.
Fondide turuväärtus suurenes kolmanda kvartali jooksul 4,2% ja ulatus 3,8 miljardi euroni. Kõige kiiremini kasvas kinnisvara- ja aktsiafondide väärtus, vastavalt 12,2% ja 7%, kuid need moodustavad fondide kogumahust suhteliselt väikese osa. Kõige suurema osakaaluga fondide, kohustuslike pensionifondide turuväärtus kerkis kvartaliga 3,2% ja ulatus 3 miljardi euroni. Vabatahtlike pensionifondide väärtus suurenes samal ajal 2,4%. Ainsana vähenes endiselt intressifondide väärtus, kvartali jooksul 0,6%.
Varade maht vähenes
Kuigi fondivalitsejad teenisid kolmandas kvartalis suuremat kasumit kui tavaliselt, sektori varade maht vähenes: teise kvartaliga võrreldes 0,7% ja moodustas 155,5 miljonit eurot. Seda mõjutas kahe turuosalise – LHV Varahalduse ja Danske Capitali – ühinemine, mis muu hulgas kahandas sektori koondbilansis finantsinvesteeringute mahtu jasuurendas immateriaalse vara mahtu. Samuti tegid teised turuosalised muid omakapitaliga seotud tehinguid.
Fondivalitsejate tulemused
• Hallatavate varade maht: 4,8 mld eurot (II kv) – 5,1 mld eurot (III kv)sh fondide varade maht: 3,6 mld eurot (II kv) – 3,8 mld eurot (III kv)• Fondide turuväärtuse kvartalikasv: 6,4% (II kv) – 4,2% (III kv)• Fondivalitsejate koondbilansi maht: 156,7 mln eurot (II kv) – 155,5 mln eurot (III kv)• Kasum: 4,8 mln eurot (II kv) – 6,2 mln eurot (III kv)• Püsikulude suhe neto teenustasutuludesse: 42% (II kv) – 38% (III kv)• Omakapitali tootlikkus (aasta baasil): 6% (II kv) – 13% (III kv)• Omavahendite nõude kaetus: 331% (II kv) – 330% (III kv)
Suurima osa sektori koondbilansist moodustavad raha ja raha ekvivalendid (43% bilansimahust), laenud (24%) ja pensionifondide osakud (21%). Kõigi nende varaliikide maht kolmanda kvartali jooksul suurenes. Varade struktuur on fondivalitsejate kaupa siiski väga erinev.
Puhaskasum kasvas
Fondivalitsejate puhaskasum oli kolmandas kvartalis 6,2 miljonit eurot, 30% suurem kui teises kvartalis. Püsikulud ei ole eriti muutunud, samas kui neto teenustasutulud on kasvanud. Püsikulude suhe neto teenustasutuludesse alanes seega kolmanda kvartali jooksul veelgi, 42%-lt 38%-le. Kasumi kasvu on toetanud ka finantstulude suurenemine. 2016. aasta esimese kolme kvartali kasum oli 13 miljonit eurot ehk 9% suurem kui aasta varem.
Fondivalitsejate sektori omakapitali tootlikkus kerkis kolmanda kvartali lõpuks aasta baasile viiduna esimese poolaasta 6%-lt 13%ni.
Finantsinspektsioon märkis, et fondivalitsejate suurimateks riskideks võib pidada turu- ja operatsiooniriski, kuid riskid ja nende olulisus varieeruvad fondivalitsejate kaupa märkimisväärselt. Kohustuslike pensionifondide valitsejad on rohkem avatud tururiskile, sest nende varadest moodustavad olulise osa valitsetavate pensionifondide osakud ehk oma osakud.
Hetkel kuum