Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Endine tippjuht ja pankur motiveerib läbi lööma

    Olen tegevjuhi ametilt tagasi astunud, sest ma ei kujuta end tegemas praeguses eluetapis rutiinseid ja igavaid asju. Mul on krooniline rutiinitalumatus, tõdeb juhtide coach ja endine tippjuht Ivar Lukk, kellel on enda sõnul väga raske leida seda sädemesütitajat, mis praegu köita võiks.

    See peaks olema mingi väga põnev projekt või uus asi, millega päevast päeva tegeleda. Praegu olen õnnelik, et ma ei pea tegelema sellega, mida teha ei meeldi, lausub Ivar rahulolevalt.
    Kui Ivariga tema Telliskivi kvartali kontoris kohtume ja ma olen suure Buddha kuju kõrval istet võtnud, libiseb üle situatsiooni teatud ebakõla – miski meie kohtumises ei riimi. Ivar on avatud, vastuvõtlik ja teistele kasutoova iseloomuga, tema isiksus on segu enesepiisavusest ja enesega rahulolust. Kuid see mineviku hõngu ja ängistust täis hoone, kus iga asi oleks justkui asjalikkuse pitseriga löödud, tekitab minus ainult äraminemise soovi.
    Telliskivi kvartali etapiline arendamine mängibki siinviibija tunnete ja muljetega paraja vingerpussi, sest kõik hooned ei ole veel korda tehtud või moodsaks ehitatud. Kusagil hoonetekompleksi sopis töödeldakse seniajani vilkalt metalli ning toodetakse jäätmeplastist kilekotte. Ka Ivari kontor asub ühes neist seni korda tegemata ehitistest, kuhu kutsumata külalised tulla ei tea.
    Aktsiate asemel investeerib hoogsalt kinnisvarasse
    Ivari tööruum ei asu siin aga sugugi juhuslikult, sest alates 2007. aastast on ta PLKV Invest OÜ kaudu tegelenud sellesama territooriumi kinnisvara arendamisega. Hiljuti saadi valmis oranži majaga, kuid koledat maastikku on järel veel küll ja järgmised arendusplaanid juba laual. „Kui ma siin ringi käin, siis ma näen, mis siin on, aga samas ma näen, mis siin mõne aja pärast on. Kogu aeg jooksevad pildid silme ees, et sinna tuleb see ja sinna see,“ jagab Ivar ja loetleb objekte, mida on lähiajal plaanis püsti panna. Nende seas vabaajakeskus, hotell, ateljeed, bürood, elamispinnad.
    Alanud aastal hakataksegi renoveerima I-hoonet, kuhu tulevad aktiivse vaba aja veetmise keskus ja penthouse-tüüpi bürood vaatega Toompeale. Seejärel on plaanis valmis ehitada hotell. Nendeks investeeringuteks kulub Ivari sõnul kokku umbes 10 miljonit eurot. Kogu territooriumi väljaarendamise kulud jäävad suurusjärku 60–70 miljonit.
    Minu küsimuse peale, kas kunagi Tallinna börsi ja väärtpaberikeskust juhtinud mees ka aktsiatesse investeerib, vastab Ivar, et raha on tal kinnisvaras. Väärtpaberitesse ei investeeri ta väga lihtsal põhjusel: „Eelistan raha paigutada tegevustesse, mille tulem sõltub minust endast,“ ütleb Ivar resoluutselt.
    Kopteriplats maksis 300 000 krooni, mis oli kogu eelarve juures kaduvväike summa, kuid andis jumet juurde modernsele panga kuvandile.Foto: Äripäev
    Seljataga aukartustäratav juhikarjäär
    Selle asemel, et olla jälle mõne ettevõtte eesotsas, on võtnud Ivar enda südameasjaks juhi isikliku arengu ja õpetab nüüd teisi juhte. „Minu töö võlu seisnebki selles, et iga kord, kui ma ruumi sisenen, ootab mind ees uus meeskond uute ja ootamatute probleemidega. Olla kellegi teejuhiks, peegliks, kes tekitab inspiratsiooni, on mulle lihtsalt südant mööda,“ avaldab Ivar, kes koolitab juhte ja ettevõtete juhtmeeskondi mitte ainult kuivale õpikutarkusele tuginedes, vaid ka omaenda värvikate kogemuste, teadmiste, õnnestumiste ja ebaõnnestumiste varal.
    Ivari tegevjuhi karjäär on olnud kaheldamatult silmapaistev ja laiahaardeline: ta on juhtinud väikseid ja suuri ettevõtteid nii telekommunikatsiooni, panganduse, tootmise, kaubanduse kui ka kinnisvaraarenduse ja infotehnoloogia valdkonnas.
    Kõige markantsem episood Ivari pikas juhikarjääris jääb Forekspanga aega, kui Jüri Vips ja Rein Usin kutsusid tollal Tallinna valuutabörsi juhtinud mehe endaga koos panka tegema. Kuna sel ajal väljaõppinud pankureid kuskilt võtta polnud, kutsuti posti inimesed, kelles oli piisaval määral entusiasmi ja kiiksu midagi ära teha. Näiteks üks hull idee, mille Ivar emotsiooni ajel ellu viis, oli panga katusele rajatud kopterimaandumisplats. Seda seltskonna tuumikut Forekspangast peab Ivar tänaseni oma elu kõige õnnestunumaks.
    Rääkides aga rasketest olukordadest, meenub Ivarile aastaid tagasi juhtunud seik, kui ta oli määratud ühe metallitöö ettevõtte tegevjuhiks. Töötajad olid 90 protsenti vene rahvusest lihtsad inimesed. Ettevõte oli keerulises seisus ja omanikel polnud piisavalt raha, et tegevust normaalselt käigus hoida. Ei olnud lihtne minna tsehhi ja pidada motiveeriv kõne olukorras, kus palka ei saanud välja maksta, tähendab Ivar siiani valusa kahjutundega.

    Meeskonna arendamisest huvitatud juhile soovitan Patrick Lencioni “The Advantage”.

    Lähisuhte probleemidega maadlejale soovitan Harville Hendrixi “Teekond soovitud armastuseni”.

    Ise loen praegu Ian McDermotti “Practical NLP for Managers”.

    Minu lemmikraamat on Paulo Coelho “Alkeemik”, mida olen lausa mitu korda läbi lugenud.

    Materiaalsest maailmast sisemise tarkuse radadele
    Ivari teebki ärikoolitajana eriliseks tõik, et ta ei ole äris surfanud ainult edu harjal, vaid on peale õnnestumiste kogenud ka valusaid kukkumisi ja tagasilööke.
    Nii tegeles Ivar pärast äri kokku varisemist ja naisest lahkuminekut mõnda aega eneseotsingutega ning läks siis hea tuttava soovitusel Terviklik Mina erakooli Tartus, kus läbis kolmeaastase kursuse transpersonaalses psühholoogias ja psühhoteraapias. Kursuse käigus hakkas ta ennast ja teisi paremini mõistma, õppis nägema käitumismustrite taha ning avastas, milline nähtamatu vägi on inimese alateadvusel. Kõige selle käigus hakkas ta aja jooksul töötama ka enda sisse kogunenud lahendamata probleemidega.
    Psühhoteraapia kursuse läbimise järel tegeles Ivar mõnda aega psühhoterapeudina, kuid avastas siis, et midagi jääb vajaka. Depressiivsete peresuhete lahendamine ei pakkunud rahuldust, mainib ta. Kuna Ivar oli juhtinud üle 20 aasta paljusid ettevõtteid, oli tahtmine sealt saadud kogemusi kuidagi oma uute oskustega siduda.
    Seejärel avastaski Ivar enda jaoks coaching'u, mis võimaldab tegeleda nii inimeste juhtimise kui ka juhi isiksuse arengu ja tööväliste teemadega. Mõeldud – tehtud! 2012. aastal oli coach’i kvalifikatsioon USA akadeemiast „Academy of Coaching and NLP“ tal taskus.
    Meeskonna käivitavad ühised koosolemised
    Vestleme Ivariga ka tänapäeva juhtimistrendidest, kus meeskonnad on aina rohkem rahvusvahelisemad ja õhus on pidev oht kultuuride kokkupõrgeteks. Ivar toob seepeale lõbusa seiga leedukast, keda ta hiljaaegu individuaalselt nõustas. Leeduka otsene ülemus oli inglane, kes elas Londonis, alluvad aga olid kõik hindud, keda ta oli näinud vaid videosilla vahendusel.
    Ivari sõnul iseloomustab selliseid meeskondi peale kommunikatsioonilõhe kõigepealt ikkagi vahetu kontakti puudumine. „Meeskonnatöö puhul on kaks olulist elementi: usaldus ja entusiasm. Kui on usaldus, siis kaob ära hirm konflikti ees ja tekib pühendumine. Kui inimene on sust kaugel, siis ei teki piisavalt head inimlikku kontakti ja usaldust. Entusiasm on aga kõige mõjusam meeskonna käivitaja. Kui sa oled distantsi peal, siis on aga seda keeruline tekitada,“ seletab Ivar oma kogemuste varal ja lisab, et tänapäeval on küll võimalik juhtida rahvusvahelist äri eri kanalite kaudu, kuid pikas perspektiivis on sellistel meeskondadel väga keeruline läbi lüüa.
    Autokraatlik juht vs. demokraatlik juht
    Rääkides tulemuslikust juhtimisest, poetab Ivar vahele, et juht ei saa olla mitte mingil juhul autokraatlik, sest siis asjad ei toimi. Juht ei saa lõpmatuseni kõike ja kõiki ignoreerida. On muidugi teatud lühikesi karme perioode, mil peab langetama jäiku otsuseid, kuid need ei kesta kaua, avaldab ta ning toob seepeale vastuolulise näite ühest iseteadlikust ja ülimalt praktilise meelega juhist.
    „Õppisin Pixari personalidirektori Ed Martiniga Californias coaching’u kursusel. Ükskord jutustas Ed mulle loo raskest perioodist oma elus, kui tema perekond lagunes. Ja siis oli tema ülemus Steve Jobs tulnud tema juurde kabinetti ja küsinud, mis temaga lahti on. Seejärel oli toimunud kaks tundi kestnud väga sügav ja empaatiline vestlus, mille tulemusena Ed oli Steve’ile väga tänulik ja viimase elu lõpuni lojaalne. See avas minu jaoks Jobsist loodud legendile hoopis teise sisu,“ jutustab Ivar silmanähtavalt emotsionaalseks muutudes ja lisab siis, et karmi välispinna all võib olla tegelikult väga sügav siseelu.
    Kui palun tal seepeale tuua näite juhist, kes teda kõige rohkem inspireerib, ei mõtle ta kaua. Selleks on SpaceXi asutajana ja Tesla Motorsi kaasasutajana tuntust kogunud ärimagnaat, leiutaja, insener ja investor Elon Musk. „Musk on tõeline visionäär, kelles on ühendatud julgus unistada väga kõrge eruditsiooniga ning raudse tahtega oma unistusi ellu viia. Näiteks idee kosmoselendudest 10%ga tavapärastest kuludest tegi ta teoks! Tema ideed inimkonna Marsile kolimisest ning tuumalaengute lõhkamisest Marsi poolustel jää sulatamiseks ja atmosfääri loomiseks on ülimalt inspireerivad,“ räägib Ivar hasartselt.
    Vaatenurk
    Suurim nõrkus juhina?
    Liigne järeleandlikkus ja kompromissidele minek, mida olen tagantjärele kahetsenud.
    Millised on Sinu juhtimispõhimõtted?
    Kõigepealt sea eesmärk, räägi ära võimekad inimesed, tee eesmärk põnevaks ja anna siis neile vabadus tegutseda. Samal ajal jälgi mängu ja ole protsessiga kaasas.
    Kuidas anda arukalt negatiivset tagasisidet?
    See on parajalt suur kunst ja väärt eraldi töötuba. Samas, kui metoodika saab selgeks, siis on see lihtne ja loomulik protsess.
    Kuidas aega juurde luua?
    Kõigepealt pead tähele panema, millele see kulub, mõtlema selgeks, mida tegelikult saavutada tahad, ja seejärel saab hakata seda juurde looma.
    Suurim õppetund elus?
    Raskete otsuste vastuvõtmisega venitamine. Näiteks aastaid tagasi tegime panga, kuid samal ajal „lohistasime enda järel“ ligi valuutabörsi, mis oli oma aktuaalsuse kaotanud. Emotsionaalne side ei lasknud ligi aasta aega ratsionaalset lõpetamise otsust vastu võtta.
    Mis spordialaga juhi ametit võrdled?
    Ikka kümnevõistlusega.

    1977 lõpetas Tallinna 24. keskkooli

    1982 lõpetas TPI keemiateaduskonna puidutöötlemisinseneri erialal

    1983 mööblielementide tehases Tarmel AS tsehhijuhataja, seejärel peatehnoloog

    1987–1990 osakonnajuhataja tolleaegses Eesti Metsa- ja puidutööstuse ministeeriumis

    1990–1991 kommertsdirektor NSVL-Rootsi ühisettevõttes Alternativa

    1991–1992 juhtis Tallinna valuutabörsi

    1991 asutas koos kahe äripartneriga Eesti Forekspanga

    1994 juhtis Eesti Forekspanka ja Eesti Väärtpaberikeskust

    1995 kuulus Tallinna Börsi loomise töögruppi, mõnda aega juhtis ka börsi nõukogu

    1999 Levicom Broadband OÜ, pärast ühinemist Tele2 Eesti ASi juhatuse esimees

    2006 3S Estonia juhatuse esimees

    2007 hakkas tegelema ettevõtte PLKV Invest OÜ kaudu kinnisvara arendamisega Eestis, Lätis, Leedus ja Rumeenias

    2007–2009 Rahvusvahelise äri magistriõpe London Business Schoolis

    2009–2011 õpingud Tartus Terviklik Mina erakoolis (transpersonaalne psühholoogia ja psühhoteraapia)

    2011–2015 koolitaja Invictas

    2012 omandas coach’i kvalifikatsiooni USAs (Academy of Coaching and NLP)

    2013 koolitaja Äripäeva Akadeemias

    Kolm sõna, mis iseloomustavad Ivarit kõige paremini?

    Empaatiline, intelligentne, loominguline.

    Mis on Ivari kõige suurem teene Forekspangale?

    Tuleb arvestada asjaoluga, et Eesti taasiseseisvumise aja kommertspangandus oli siis vaevalt viie-kuue aastane ja see, mida Ivar siis pangajuhina tegi, tuleb panna tollasesse konteksti. Selles kontekstis olid paljud tema ettevõtmised kõvasti ajast ees ja võisid nii mõnelegi kolleegile tunduda tarbetud. Ivar oli Forekspangas suur reformija ja eksperimenteerija. Võib-olla kõige olulisem oli organisatsiooni kultuuri arendamine selliseks, et kõik ütlesid kõigile „sina“ ja kogu pank toimis ühtse tiimina.

    Näiteks kehtestas ta sellise põhimõtte, et juhatuse esimehe ja esimese taseme klienditeenindaja või spetsialisti vahel ei tohtinud olla rohkem kui kaks juhtimistaset. Selle järgi tehti ka organisatsioonistruktuur ümber – lamedamaks. Ivar mõistis firmakultuuri ja ettevõtte põhiväärtuste olulisust ning oli sageli paljude firmakultuuri arendavate projektide algatajaks.

    Meenub üks selline seik, et Narva maanteel asuva peakontori juures olid töötajatele mõeldud parkimiskohad väga erineval kaugusel panga hoonest. Tänase päevani on paljudes Eesti ettevõtetes trepile kõige lähemad kohad broneeritud juhtkonna liikmetele. Ivar esitas küsimuse, aga miks see peab nii olema ja missuguse signaali selline parkimiskord annab töötajatele. Eriti arvestades asjaolu, et samal ajal proovitakse firmakultuuris väärtustada kolleegide võrdset kohtlemist. Näiliselt tühine teema pöörati selle tulemusena sisekultuuri elemendiks ja parkimiskohad loositi suure show saatel välja kõikide soovijate vahel. Nii et sissepääsu kõrvale võis koha saada mõni teller ja juhatuse esimees pidi parkima eemal asuvasse parkimismajja.

    Missugune kolleeg Ivar oli ja mida erilist temaga meenub?

    Ivar on selline no-bullshit mees. Ta ei soosinud pangas ega soosi ka nüüd pugemist ega asjade ilustamist. Mäletan, et selleks, et töötajad hakkaksid märkama enda ümber rumalusi, mida rutiinist tingituna päevast päeva tehakse, korraldati Forekspangas Ivari juhtimisel „Lolluste konkurss“, millega koguti tähelepanekuid selle kohta, mida igapäevases töös saaks paremini teha või kus toimub arutu raiskamine. Peaauhind oli vist üsna kallis koolitusreis USAsse. Ivarile meeldib ausus ja otsekohesus, aga samas ta jääb selle juures taktitundeliseks ja viisakaks.

    Ranno Pajuri,
    konsultatsioonifirma Target One turundusstrateeg, endine Forekspanga turundusdirektor

    Kolm sõna, mis iseloomustavad Ivarit kõige paremini?

    Härrasmehelikkus (heas mõttes), töökus ja sõnapidamine.

    Mis Ivari puhul esimese asjana meenub?

    Meenub see, et ta viis mind oma lennukiga lendama. See oli küll tore elamus, aga lõppes minu jaoks otsusega ise mitte lendama õppida.

    Kas Ivar on jätnud kommertspangale mingi jälje?

    Kindlasti, see oli keeruline, kui mitte öelda segane üleminekuaeg, kus ka Ivar andis oma osa tänase panganduse kujunemisele.

    Olari Taal,
    ärimees ja poliitik, endine Hoiupanga juhatuse esimees
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.