Rosimannus tuli peidust välja

Juba neli aastat tagasi kirjutasime, et Rosimannuse kõrvad paistavad Arsenali keskuse tagant. Tänaseks on selge, et ajal, mil Reformierakonna hilisem esimees Taavi Rõivas oli Riigi Kinnisvara nõukogu esimees, müüdi kunagise sõjatööstuse Arsenal kinnistud ettevõttele, milles aastaid oli varjatult sees ka Rosimannus.

Mõjuka poliitiku investeering oli optsioonina varjatud tema hea tuttava, investeerimispankuri ja kinnisvaraarendaja taustaga Aadu Oja nimele, kes on kaubanduskeskuse omanikfirma Arsenal Center OÜ juht ja üks omanikest.

Rosimannusele ei meeldinud sugugi, et Äripäev kirjutab praegu tema varjatud osalusest. Ta vastas küll Arsenali keskuse omanikuvahetuse ning Singapuri ettevõtte kohta esitatud küsimustele, kuid üritas jõuliselt tingida, et loo ilmumisaega vähemalt paari kuu võrra edasi lükata. See toovat keskuse omanikele majanduslikku kahju. Vastu pakkus ta eksklusiivset infot Arsenali keskusega seotud ärisaladusest. Kui Rosimannus sai aru, et sellist kokkulepet ei tule, hakkas ta süüdistusi pilduma.

„Kogu ajakirjandus ja ajakirjanikud ise on sisuliselt meediaettevõtte turunduskulu, millel puudub ettevõttele muu väärtus kui mainekujunduslik ja ennekõike kliki/trafficuväärtus. Just sel põhjusel alustavat linnalegendi järgi Rõtov (Äripäeva peadirektor Igor Rõtov – toim) iga toimetuse koosolekut lausega: ajakirjandus on surnud, mis s***a me täna trükime. Seda teades tuleks meediaettevõttega suhtlevatelt inimestelt üldse küsida - miks nad seda teevad, pealegi tasuta?“ oli üks stiilinäidetest.

Rosimannuse ärrituse põhjuseks võib olla, et arvatavasti ollakse Arsenali keskust maha müümas ning kardetakse, et skandaal mõjuka poliitiku varjatud osalusest võib ostja minema peletada.

Mullu sügisel, kui Arsenali keskus avati, olid meeleolud aga palju helgemad. Pidulikul sündmusel oli vahuveiniklaase kokku löömas ka perekond Rosimannus – Rain koos riigikogu liikmest abikaasa Keit Pentus-Rosimannusega.

Juba vähem kui kaks kuud hiljem lõpetati avalikkuse ees pimesikumängimine, kui seni Aadu Ojale kuulunud AO Arenduse osanikuks sai enne jõule Singapuri ettevõte Roy & Klas PTE.Ltd, mille taga on omakorda Rosimannus.

Rosimannuse sõnul võttis ta aastatetaguses investoritele suunatud emissioonis osalemiseks pangast laenu. AO Arendus ei ole 2015. aasta majandusaruannet esitanud, aasta varasema aruande järgi oli ettevõttel laenukohustusi 151 000 euro eest. Pea sama suur summa oli nõuete ja ettemaksete real.

„Otsustasime tookord investeeringu vormistada optsiooni näol ja seda väga praktilistel ärilistel põhjustel - sest kogu arendus pidi toimuma täies elujõus Savisaare võimu all olevas Tallinnas ja meil puudus täielik kindlus, et minu erakondlik taust ei saa ettekäändeks linnavõimu erapoolikule suhtumisele, mis võiks kogu arenduse ja teiste projekti investorite huve kahjustada. Tänaseks on keskus avatud ja kuuldavasti Keskerakond ka uus, aus ja erapooletu, seetõttu sai optsioon realiseeritud,“ selgitas Rosimannus toimunut.

Enda kinnitusel on ta projektis passiivne väikeinvestor, üks kümnest. „Olen oma tookordse otsuse ja Arsenali Keskuse arenduse senise edenemisega väga rahul,“ kiitis Rosimannus.

Kinnisvarasse investeerimisega tegelevale AO Arendusele kuulub 4,65 protsenti Arsenal Center OÜst. Suurimad osanikud on firmade kaudu Aadu Oja, David Stewart Coolidge ning advokaat Maidu Kaasik.

Mai keskel 2012. a väljakuulutatud enampakkumine tookord käis välgukiirusel - pakkumiste esitamiseks anti aega kolm nädalat.

Alghind oli 1,52 miljonit eurot ning selle hinnaga löödi juba juulis Arsenal Center OÜga ka käed, kuna ühtegi teist pakkumist ei tulnud.

Toona hakkas Äripäev tehingu vastu huvi tundma, kui Arsenal Center omanik Aadu Oja asutas kõrvale sarnase nimega ettevõtte Arsenal Holding, mille omanike sekka ilmus Rosimannuse firma Väädi OÜ.

Rosimannus kommenteeris siis, et tema tuttav Aadu Oja pakkus võimalust osaleda projekti investoritele suunatud emissioonis, kuid ta ei olnud otsustanud, kas ta seda teeb. „Kuigi projekt ise on ahvatlev. See eeldaks päris suure laenukohustuse võtmist, sest muid allikaid emissioonis osalemiseks mul ei ole,“ sõnas Rosimannus 2012. a septembris.

Tollal lugu tehes selgus ka, et Aadu Oja oli kinnistule silma peale pannud juba mitu aastat enne selle müüki. Sel ajal kuulus kinnistu kaitseministeeriumi haldusalas olevale ettevõttele E-Arsenal ning kinnistu kasutusse andmiseks või ka müügi teemal peeti läbirääkimisi kinnisvaraarendajatega. Huvilisi oli mitu, nende seas ka Tallinkiga ning Ernesto Preatoniga seotud kinnisvarafirmad.

Läbirääkimistel jõudis kõige kaugemale Oja. Valmis said ka eskiisid, mille järgi pidi kinnistutele tulema kaubanduskeskus koos büroode ja kortermajadega. E-Arsenali juhtidele käis Oja plaane tutvustamas koos kirjanik Kaur Kenderiga. Hiljem kinnitas Oja, et Kender ei ole projektiga seotud.

Teatavasti on ka Kender Rosimannuse hea tuttav nagu ka E-Arsenali nõukogu esimeheks olnud Eerik-Niiles Kross, vahepeal IRLi aseesimeeski olnud poliitik, kes paari aasta eest maandus Reformierakonnas.

Suvel 2009. a sai Krossi asemel E-Arsenali nõukogu esimeheks IRLi liige Taavi Veskimägi, kes rääkis 2012. a Äripäevale, et ettevõtte nõukogu võttis kolm aastat varem kohe kinnisvaraga ette kõige õigema sammu, mida üldse oli võimalik astuda – see anti üle Riigi Kinnisvarale. Otsust toetas ka ettevõtte aktsiate hoidja kaitseministeerium.

Augustis 2011. a toimunud valitsuse istungil (korralduse andis eelnõu ettekandja, reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi) volitati IRLi liikmest kaitseminister Mart Laar hääletama ASi Erika Neli (varem E-Arsenal – toim) aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise poolt eelnevate perioodide kahjumi katmiseks ja ettevõtte aktsiate üleandmiseks Riigi Kinnisvarale mitterahalise sissemaksena. Riigi Kinnisvara (sel ajal oli nõukogu esimees reformierakondlane Taavi Rõivas) sai sellega sisuliselt õiguse otsustada äriühingule kuuluva kinnisvara võimalik realiseerimine.

Järgmise aasta juulis müüdigi kinnistud Arsenal Center OÜ-le, mille tagant ilmus ühe osanikuna nüüd välja Rosimannus.

Rain Rosimannus selgitas Arsenali keskuse omanike sekka saamist ning Singapuris registreeritud firma tegevust.

Järgneb kirjalik intervjuu.

Lühike vastus on - jah, otsustasin tookord lõpuks ikkagi kaasa lüüa, võtsin pangast laenu ja osalesin emissioonis. Olen antud projektis passiivne väikeinvestor, üks kümnest. Olen oma tookordse otsuse ja Arsenali Keskuse arenduse senise edenemisega väga rahul.

Korrektne on öelda, et otsustasime tookord investeeringu vormistada optsiooni näol ja seda väga praktilistel ärilistel põhjustel, sest kogu arendus pidi toimuma täies elujõus Savisaare võimu all olevas Tallinnas ja meil puudus täielik kindlus, et minu erakondlik taust ei saa ettekäändeks linnavõimu erapoolikule suhtumisele, mis võiks kogu arenduse ja teiste projekti investorite huve kahjustada. Tänaseks on keskus avatud ja kuuldavasti Keskerakond ka uus, aus ja erapooletu, seetõttu sai optsioon realiseeritud.

Goswell Ventures Ltd on ühe idufirma emakompanii, millest loodetavasti, kui kõik hästi läheb, kuuleb rohkem veel sel aastal. Hetkel ei ole volitatud rohkem rääkima, sest olen oma osaluse selles müünud (registris pole jõutud infot uuendada) ja asi ise veel õrnas algusfaasis.

Singapuri ettevõte on asutatud ühe suuremahulise ostutehingu tegemiseks, mille teostumise nimel partneritega eelmisel aastal läbirääkimisi pidasime ja mille äriplaan nägi pikas vinnas ette IPOt. Maailma kaks juhtivamat börsi selle läbiviimiseks on teatavasti London ja Singapur, aga Aasia osatähtsus on aina kasvamas ja britid said vahepeal veel ka Brexitiga hakkama. Seda me siis muidugi prognoosida ei osanud. Lisaargumendiks end Singapuriga siduda oli asjaolu, et Euroopa-Aasia linki sihtis ka ülalnimetatud idufirma. Meie ostupakkumine jäi paraku teiseks, täna tegutseb Singapuri firma põhiliselt e-kaubanduses, ostes Hiinast Euroopasse müügiks kaupu.