Läti pealinn ei suuda peatada elanike väljavoolu

Riial pole õnnestunud hoida ja kasvatada oma elanikkonna arvu, kuid samas on tendents vastavuses üleriigilise trendiga, vahendavad Läti rahvusringhäälingu uudised.

Ainuüksi selle sajandi algusest on Läti pealinn kaotanud 16,5 protsenti elanikkonnast, mis numbrite keeles tähendab kahanemist 766 000 inimeselt 639 000-le. Seejuures vastab olukord pealinnas kogu riigi seisundile: 2000. aastast kuni mulluseni vähenes Läti elanikkond 17 protsendi võrra ehk 2,38 miljonilt 1,97 miljonile inimesele.

Aastast 2000 on elanike arvu kasvu näinud ainult Riia äärelinnad, kuhu ehitati aktiivselt maju. Ometi pöördus seis alates 2010. aastast ka seal – linnalähedaste kohalike omavalitsuste elanikkond järjest väheneb.

Kui Riias ja kogu Lätis väheneb rahvaarv suhteliselt ühtlaselt, siis on see ometi suur erand võrreldes teiste Balti riikidega. Näiteks elas Vilniuses 2002. aastal 622 000 inimest, see arv hakkas järgnevatel aastatel kahanema, kuid jäi 2012. aastal pidama – sellest alates on Leedu pealinna elanikkond 2,1 protsendi võrra kasvanud ning 2016. aastal oli see 533 000 elanikku. Leedu prognoosib elanikkonna kasvu ka selleks aastaks.

Teistmoodi seis on ka Tallinnas. 2001. aastal elas Eesti pealinnas 400 000 inimest ning järgnevatel aastatel see arv järjest vähenes. Kuid 2008 langus peatus ja sestsaati on elanikkond kasvanud 6,5 protsenti, küündides 2016. aastal 423 000 elanikuni.

Riia on jätkuvalt Balti riikide pealinnadest suurim, kuid kaotab üha inimesi ning koos sellega majanduspotentsiaali. Kui uute töökohtade loomiseks ja töövõimelise elanikkonna meelitamiseks midagi ette ei võeta, saabub päev kui „Balti suurima linna“ tiitel tuleb kellelegi loovutada, tõdevad Läti rahvusringhäälingu uudised.