Soodustusest ilma jäämine viis kohtusse

Artikkel

- Uudised
- Violetta Riidas
- Triin Tabur
- 26. jaanuar 2017 kell 6:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soodustusest ilma jäämine viis kohtusse
Esimest korda Eesti kohtupraktikas kaebas ravimitootja sotsiaalministeeriumi kohtusse, sest polnud nõus viisiga, kuidas ta toode soodusravimite nimekirjast välja arvati.Foto: Andras Kralla
Soodusravimi loetelust väljaarvamine tõi esimest korda kaasa kohtuasja, kirjutab ajaleht Meditsiiniuudised.
Ravimitootja Boehringer Ingelheim polnud eelmise aasta lõpul rahul sotsiaalministeeriumi otsusega heita soodusravimite nimekirjast välja nende hüpertooniaravim MicardisPlus, mille hind ületas tunduvalt toimeainele kehtestatud piirhinda.
Ravimitootja oli enda kinnitusel valmis vastavalt ministeeriumi ootustele korduvalt hinda langetama, kuid ravim arvati aasta lõpus siiski loetelust välja. Kuna Boehringer Ingelheimi esindajad pidasid ministeeriumi põhjendusi ebaselgeks ja subjektiivseks, pöördus firma kohtusse, kust sai esialgse õiguskaitse ning ministeerium kohustuse hoida ravimit vaidluse ajal soodusravimite nimekirjas.
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialisti Katrin Puderselli sõnul on tegemist esmakordse juhtumiga, kus ministeerium kaevatakse kohtusse seepärast, et ravim on soodusravimite loetelust välja arvatud. Seni on mõned korrad kohtu poole pöördutud, kui ravimit pole nimekirja arvatud, ning sedagi tulutult. Ministeeriumile on tehtud tehnilisi märkusi, kuid pole kästud ravimile soodustust anda.
Eesti Haigekassa ravimite loetelu ja ravimite piirhindasid muudetakse neli korda aastas ja võimalikud väljaarvamise põhjusi on samuti neli:
1. Ravimi müügiloa ja/või turustamise lõpetamine (müügiloa hoidja esindaja teatel).
2. Ravimi muutumine käsimüügiravimiks (ravimiameti või müügiloa hoidja esindaja teatel).
3. Ravimi hinnakokkuleppe lõpetamine ja võrdlusriigi piirhinna kehtestamine, lähtuvalt ravikindlustuse seaduse § 45 lõikest 51.
4. Ravimi ebaproportsionaalselt kõrge hinnatase alternatiivide hinnaga võrreldes (sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimid või alternatiivsed samaväärse toimega ravimid).
Saadaval mitu analoogi
Puderselli sõnul oli ravimi MicardisPlus soodustuselt väljaarvamine tingitud ebaproportsionaalselt kõrgest hinnatasemest võrreldes teiste sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimitega. “Ravimipakendi jaehind käibemaksuga on ravimiinfo.ee andmeil 11,06 eurot ja piirhind 4,48 eurot, kasutajaid oli haigekassa 2016. aasta I-III kvartali statistika põhjal 9158,” ütles ta. Ta lisas, et otsest kokkuhoidu haigekassale selliste ravimite soodustuse alt väljaarvamine ei anna, kuna soodustus kehtib vaid piirhinnani ja seda ületav osa tuleb tasuda patsiendil.
“Küll aga suunab kallima ravimi soodustuselt väljaarvamine vähemasti enamiku patsiente soodsama alternatiivi valikule, mis vähendab omaosalust ravimite ostmisel,” selgitas Pudersell. Tema sõnul suureneb sellest ka geneeriliste ravimite turupotentsiaal. Konkreetsele ravimile on geneerilisi preparaate saadaval viis eri nimetust. Sõltuvalt preparaadist on hinnavahe kahe- kuni kolmekordne.
Kohtuvaidlus on pooleli
Kuna kohtuvaidlus on pooleli, ei soovi ravimitootja Boehringer Ingelheimi kaitsja vandeadvokaat Piret Blankin detailidesse laskuda. “Saan siiski kinnitada, et pärast põhjalikku kaalumist oli Boehringer Ingelheim nõus ministeeriumi poolt 8. detsembril nõutud hinnaga, mis on oluliselt madalam kui ravimi kahekordne piirhind (senise praktika kasutatud kriteerium). Seejärel taganes ministeerium esialgu nõutust ja arvas MicardisPlusi siiski soodusravimite loetelust välja,” kommenteeris Blankin. Ta lisas, et soodusravimite nimekirjast väljaarvamise kriteeriumid peaksid olema õiglased, ettenähtavad ja üheselt mõistetavad. “Antud juhul see nii ei olnud,” ütles Blankin.
Varem on Blankin Meditsiiniuudistele öelnud, et detsembris toimunud kohtumisel tegi ministeerium ravimitootjale ettepaneku tulla ravimi hinnas alla konkreetsele tasemele, millega tootja nädal hiljem ka nõustus.
Vaid päev hiljem esitas ministeerium ikkagi uue hinnalangetamise nõude. Juba sellele järgneval tööpäeval otsustati MicardisPlus haigekassa ravimite loetelust siiski välja arvata.
Blankini sõnul kehtib esialgne õiguskaitse 30 päeva ja enne selle lõppemist otsustab kohus selle pikendamise kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
Uus nõue tuli juba päev hiljem
Piret Blankin, Derling OÜ partner ja vandeadvokaat
Ministeerium tegi 8. detsembri kohtumisel ettepaneku tulla ravimi hinnas alla konkreetsele tasemele, millega ravimitootja 15. detsembril ka nõustus. Vaid päev hiljem esitas ministeerium taas uue hinnalangetamisnõude. Juba sellele järgneval tööpäeval otsustati MicardisPlus haigekassa ravimite loetelust siiski välja arvata.
Eesti Haigekassa ravimite loetelu muutmise kord ning kriteeriumidele vastavuse hindajad on kehtestatud sotsiaalministri 08.12.2004 määrusega nr 123. Selle määruse § 27 lg 4 kohaselt peab ravimi ravimite loetelust väljaarvamise vajalikkust põhjendama, lähtudes ravikindlustuse seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest.
Üks seaduses sätestatud kriteerium on ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus. Seda kriteeriumit ei ole õigusaktidega oluliselt täpsemalt sisustatud. Seni on lähtutud ravimikomisjoni praktikast, mille kohaselt võib Eesti Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimi loetelust välja arvata, kui ravimi hind ületab rohkem kui kaks korda piirhinda. Antud juhul oleks MicardisPlusi hind ületanud piirhinda vaid umbes 1,5kordselt.
Üks küsimus
Kuidas väldib haigekassa soodusravimist tekkida võivat suurt ülekulu, nagu juhtus läinud aastal ühe C-hepatiidi ravimi puhul?
Erki Laidmäe, haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja kt:
Uusi ravimeid esitatakse soodusnimekirja lisamiseks aastas 30–50. Nende puhul on tavaliselt tegemist originaalravimite või ravimitega, mille korral soovitakse soodustust laiendada täiendavatele patsiendigruppidele. Selliste ravimite soodusnimekirja lisamisega on vaja võimalikult täpselt prognoosida võimalikku lisakulu. Kuid alati ei ole piisavalt põhjalikke objektiivseid andmeid, mille põhjal prognoose teha, seega iga lisakulu arvestamisel on väike risk. Vaadates 2016. aasta ravimitega tekkinud lisakulusid, rakendame sel aastal ravimite läbirääkimistel veelgi konservatiivsemat lähenemist ning üritame senisest rohkem sõlmida ravimitootjaga lepingu, mis seab suurimale võimalikule kulule piirid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum