Meedikud pole lepitaja pakkumisega rahul

"Õdedele on tehtud kaalumist väärt pakkumine palganumbri osas, aga kuna leping ei taga kindlustunnet, et tervishoiu järjepidev rahastamine muutuks ja ravijuhtude arv kasvab, siis see tekitab täna suuri kahtlusi ja kõhklusi," ütles õdede liidu juht Anneli Kannus Postimehele.

Meedikud on varem teatanud, et kirjutavad uuele kollektiivlepingule alla juhul, kui koos sellega kirjutatakse alla Eesti tervishoiurahastamise jätkusuutlikkust käsitlevale dokumendile. "Meid ei rahulda see pool riikliku lepitaja tehtud pakkumisest, mis puudutab tervishoiu süsteemi jätkusuutlikku rahastamist," selgitas Kannus. Õdede esindaja sõnul lubas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski viimasel palgaläbirääkimiste teemalisel kokkusaamisel, et ravijuhtude arv ei vähene, kuid praegu puudub meedikutel selles suhtes kindlus.

Meedikute kutseliitude volikogudel on aega 31. jaanuarini, et anda oma vastus riiklikule lepitajale.

"Üleriigiline kollektiivleping puudutab peale arstide ja õdede paljusid teisi tervishoius töötavaid spetsialiste," kommenteeris tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik arstide väljaandele Meditsiiniuudised. "Tervishoiutöötajate kutseliit tegeleb aktiivselt riikliku lepitaja pakkumisega. Saadud info põhjal on kutseliidu liikmed mures tervishoiu jätkusuutlikkuse ja patsientidele õigeaegse ning kvaliteetse teenuse kättesaadavuse pärast. Riikliku lepitaja praegune pakkumine ei võimalda seda."

Luik lisab, et töötasu on lepingu oluline osa ja kutseliit seisab selle eest, et tervishoius oleks jätkuvalt töötajaid ning noored tahaks sellesse sektorisse endiselt tööle tulla. "Me väärime väärikat töötasu ja ootame poliitikutelt otsuseid, mis annaks meile tuleviku suhtes kindlustunde," rõhutas Luik.

Kollektiivleping, mis sõlmiti 14. detsembril 2014 ja kehtis kuni 2016. aasta lõpuni, haaras kogu tervishoiusektorit, mitte ainult arste.