Miljardiprojektist tselluloositehas võib kerkida Emajõe kaldale

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 27. jaanuar 2017 kell 6:51
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miljardiprojektist tselluloositehas võib kerkida Emajõe kaldale
Kõrgtehnoloogilist tselluloositehast plaanivad Eesti metsatöösturid leiavad, et ligi sajale hektarile rajatav tööstus sobiks kõige paremini Emajõe äärde Tartu- või Viljandimaale.
Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul kaalus projektimeeskond tehase võimaliku tegevuskohana mitut kohta. Tehase jaoks on võtmetähtsusega maatükk pindalaga ca 100 hektarit, paiknemine kase-, männi- ja kuusepuidu hankepiirkonna keskel, head maantee- ja raudteeühendused tooraine tarneteks Eestist, Lätist ja Leedust, paiknemine mitte kaugemal kui 5–10 km keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavast mageveeressursist ja kohalik tööjõud, loetles ta. Asukohavalikul on peamisteks välistavateks kriteeriumiteks elu- ja ühiskondlikud hooned ja kaitsealused loodusobjektid.
Tehase rajamisel on positiivne mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna, võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret 4-5 korda kõrgemalt.
Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu Eestist välja viiakse. Projekt ei suurendaks praegust metsaraiet.
Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust.
Tootmisvõimsuseks planeeritakse ca 700 000 tonni aastas.
Tehasest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat.
Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.
“Viimaste nädalate jooksul tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda – Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Planeeritava tehase tootmisprotsessis vajatava magevee vajadus on praeguse prognoosi kohaselt kuni 0,85 m3/sekundis. Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi,“ selgitas Kohava. Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul kallutab toorme ja transpordiühenduste kaugus kaalukausi Suur-Emajõe kasuks.
Kohava plaanib esmaspäeval anda riigihalduse ministrile Mihhail Korbile üle taotluse algatada riigi eriplaneering. Lõpliku otsuse planeeringu kohta langetab valitsus.
Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli sõnul ei välista projektimeeskond, et mingis etapis peavad idee algatajad valikukriteeriumites kompromisse tegema. Kuigi asukoha esmaanalüüs räägib Suur-Emajõe piirkonna kasuks, on Polli sõnul projekti algatajad tänulikud omavalitsustele nende positiivse suhtumise eest. “Loodame, et ka Eestis hakatakse üha enam hindama ettevõtteid, kes loovad läbi tipptasemel ja keskkonnasäästliku tehnoloogia töökohti traditsioonilistes ja Eestile omastes, kuigi minevikus sündinud eelarvamustega seotud valdkondades,“ lisas Polli.
Keskkonnamõjude hindamise ja asukoha planeerimise protsessi käigus kaardistatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud Suur-Emajõe piirkonnale.
Rühm metsatööstureid teatas paar nädalat tagasi, et plaanib investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades kõrgtehnoloogial töötava puidurafineerimistehase, mis võiks valmida aastaks 2022. Investeeringuplaani taga on Est-For Invest OÜ, mille juhid on tuntud Eesti metsandusärimehed Margus Kohava ja Aadu Polli.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum