Arendajad jätkavad äriruumide ületootmist

Suures pildis on märksõnad samad, mis juba paar aastat - arendustegevus ületab reaalset nõudlust. See omakorda mõjutab otseselt vakantsust ning seab löögi alla üürihinnad. Samas ei ole mõtet ülivõrdes rääkida, sest tõsiselt turgu jälginud ja analüüsinud turuosalised on sümptomeid märganud varakult ning teinud järeldused ja ettevalmistused turuga kohanemiseks. Kindlasti leidub ka järelnoppijaid ning ahsoo-efektiga osalisi. Nagu ikka, tuleb raskes olukorras kasuks kogemus ja pädevus, mida on turul õnneks oluliselt rohkem 8-9 aasta tagusega võrreldes.

Konkurents on edasiviiv jõud. Kujunevas olukorras on selged võitjad kasutajad. Tark arendaja ja omanik teeb otsuseid pikemas vaates ega ela liigselt hetkes ega minevikus. Majanduse üldise vegetatiivse arengu säilides on ilmne, et üürile andmise perioodid pikenevad. Ilmselt näeme me selgemalt terade eraldumist sõkaldest – kvaliteetne ja mõistlikult hinnastatud toode leiab ikka huvilise.

Siin peab eristama eeldatavalt valmivat pinda ja reaalselt pakutavat. Colliersi hinnangul peaks 2017. aastal valmima spekulatiivse arendusena 31 100 m2 bürood, 28 000 m2 kaubanduspinda ja 44 300 m2 tootmispinda. Samas pakutakse ilmselt uusi äripindasid oluliselt rohkem, kuivõrd osa pinnast on veel ehitusjärgus (st valmib hiljem) ja osa alles paberil. Lisaks valmib büroo- ja tootmispindade hulk pinda built-to-suit (ehitatud vastavalt üürnike soovidele – toim.) alusel, mis mõjutab turgu kaudselt, kuivõrd kuskil vabaneb vanemat pinda.

Konkurents ja üldine majanduse areng. Drastilisi muutusi ei oota. Korrektsioonid on võimalikud, kuid nende ulatus ja sügavus sõltub mitmest asjaolust. Kinnisvaraturg ei reageeri nagu börs, muutused toimuvad viitega ja on juhitavad targa suhtumisega. Pigem ootame stabiilset aastat, kus hinnakorrektsiooni tõenäosus on suurem teise ja kolmanda järgu vara puhul.